Nätlejanna Henessi Schmidti sügis on olnud väga töine, sest käsil on mitmed põnevad teatri- ja filmiprojektid. Nende kõrvalt püüab ta leida aega ka millegi uue õppimiseks ning ammutab kõikideks tegemisteks energiat kultuurist ja loomingust.
Millised töised projektid sul sellel sügisel käsil on?
Sügis on olnud väga töine. Septembri alguses tõime VAT teatriga välja „Romeo ja Julia“ lavastuse, mis oli mulle väga avardav ja põnev katsumus – Julia on olnud senini üks mu kõige keerukamaid rolle. Novembris toome lõpuks publiku ette Helen Rekkori lavastuse „Tallinnville“, mis pidi esietenduma juba aprillis, kuid lükkus karantiini tõttu pool aastat edasi. Lisaks on käimas „Apteeker Melchiori“ filmivõtted ning novembris on toimumas PÖFF, mille raames esilinastuvad Leslie Laasneri lühifilm „Kevin, Ei!“ ja Helen Takkini lühifilm „How we wake up“. Samuti on mul suur au osaleda sel aastal PÖFFi Black Nights Stars programmis.
Mida sa töö tegemise kõrval sügisel kõige rohkem naudid?
Naudin uut energialainet, mis peale sooja ja mõnusat suve peale tuleb. Pärast puhkust hakkab jälle uus hooaeg pihta – uued projektid ja lavastused, uued mõtted ja avastused, uued inimesed… Elu läheb jälle käima! Ja ma ei tea, kas see on kooliajast sisse jäänud, aga mul tekib sügise tulekuga alati soov midagi uut õppima hakata. Praegu proovin näiteks leida aega kitarri ja prantsuse keele õppimiseks
Sügisel meeldib mulle ka pesa punuda, kodus olla, kaminat kütta, lugeda, arendada mõnda uut oskust ja nautida kultuurisündmusi.
Millised on sinu lemmikpaigad nii kodu lähedal kui ka kaugemal, kus armastad aega veeta?
Elan vanalinnas, nii et koduümbruses naudin rohkem romantilist linnaelu ja ajaloo hõngu – jälgin oma suure aknalaua peal inimesi, kuulan kirikukellasid, kuid huvitaval kombel saab vanalinnas ka palju vaikust nautida. Mulle meeldib just hilisõhtutel vanalinnas jalutada – kas etenduselt tulles või niisama uitamise mõttes. Tänavad on siis täitsa tühjad ja salapärased – silme ees ärkab see vana linn ellu.
Kaugemale minnes meeldib mulle külastada hiisi ja muid looduslikke pühapaiku. Nendes on alles veel meie iidset usku ja kultuuri – sidet loodusjõudude ja -hingedega. Hiites on lisaks looduse ilule mingisugune aukartust äratav kohalolu, mis on samal ajal väga soe ja hoidev. Ma tunnen ennast seal väga turvaliselt ja koduselt. Aga see on vist loomulik – olemegi ju metsarahvas. Jätkuks meil vaid austust ja armastust metsa ja looduse vastu, et ka tulevased põlved seda igihaljast kodust tunnet saaksid tunda!
Kuidas ennast füüsiliselt vormis hoiad?
Ma pole suur suusatamise, jooksmise ega muu õuespordi harrastaja. Mulle meeldib küll ujuda, jalutada ja palju looduses olla, aga mitte sportimise eesmärgil. Keha treenimiseks eelistan joogat. Olen seda juba paar aastat harrastanud ja selle aasta alguses käisin Tais joogaõpetaja kursusel – just sellepärast, et saaksin hommikuti ise kodus joogatada, omas tempos ja omas keskkonnas.
Jooga on nii mitmekülgne – saab teha väga aktiivset ja füüsilist treeningut ning saab ka uimerdada ja mõnusalt venitada. Pärast on kogu päeva nii värske olla. Eriti mõnus on muidugi kevadel ja suvel varbad murus joogatada, aga õdusad poolunised talvehommikud elutoas on samuti mu lemmikud.
Kui suvel saab energiat päikese käes olemisest ja pikkadest päevadest, siis pimedal ajal seda võimalust ei ole. Millistest allikatest sina sügisel energiat ammutad?
Ahmin endasse kultuuri ja uusi teadmisi. Vestlen inimestega, loen uusi raamatuid, proovin käia palju teatris ja kinos, mõtisklen elu ja kunsti üle ning katsun muidugi ise palju luua – see on mulle päikese eest.
Öeldakse, et pole halba ilma, on kehv riietus. Mille järgi sina praeguseks hooajaks riideid valid ehk millised omadused peaksid nendel olema?
Esmalt valin riideid ikka selle järgi, et oleks soe ja mõnus, aga mulle väga meeldib ka riietuda nii, et kui ma peaksin metsas ära eksima ning kui mõni pöialpoiss mu juhuslikult leidma peaks, siis annaks ta ära petta, et olen haldjas või punamütsike!
Kui oluline on sulle riiete juures stiil ja välimus ning kuidas oma stiili iseloomustaksid?
Mulle meeldib, kui suudan riietusega oma sisemaailma peegeldada. Vahel olen üleni roosas pätikiisu, vahel samblaroheline nõiaella, vahel lohvakas tomboy ja mõnel õhtul ka elegantselt musta riietatud naine. See on selline kameeleoni stiil – muudan värvi vastavalt meeleolule.
Sportlandi kampaanias oled adidase esindaja. Millised nende tooted on sinu lemmikud?
Lisaks kleitidele ja hõlstidele on mu suureks lemmikuks spordiretuusid, mida kannan peaaegu iga päev – nii kodus, proovis kui peol. Ja adidasel on väga ägedaid retuuse! Lisaks kannan sel talvel esimest korda parkat, samuti adidase oma, ja see on väga mugav ja mõnus.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Jake Farra
Eeva Esse andis sügisele teise võimaluse