Purjelaudur Ingrid Puusta jaoks on meri ja purjetamine rohkem kui lihtsalt sport. Lisaks sellele, et tal on taskus Tokyo OM-i pilet, kandideerib ta SSL Gold Cup tiimi ning osaleb Eriliste Purjetajate projektis. Ingrid naudib merd iga ilmaga ning soovitab neil, kel vähegi huvi on, kindlasti purjetamist proovida.
Kuidas muutis koroonakriis Sinu ettevalmistust hooajaks? Millal esimest korda veele said?
Kevadel on Euroopas üldiselt tihe võistlusgraafik, mis sellel aastal jäi täiesti tühjaks. Tänavuse aasta kevad meenutas rohkem tavapärast oktoobrit või novembrit, kui purjetajatel ei ole eriti võistlusi ning kui teeme kodus üldfüüsilist treeningut.
Esimest korda sain Eestis vee peale aprilli keskel, kuid see oli rohkem lõbu pärast. Kui vesi ja õhk on külm, siis on raske korralikult treenida. Nüüd on õhk soe, aga Tallinna laht ikka väga külm. Sellistes tingimustes treenimise teeb keerulisemaks see, et külma veega ei taha sa kindlasti vette kukkuda, mis tähendab, et eriti tugeva tuulega oled pööretes ettevaatlikum ja aeglasem ega suru varustusest kõike välja.
Kas tänaseks on Sinu kui sportlase jaoks üldiselt n-ö normaalne olukord taastunud ja saad piiranguteta treenida?
Eestis saan trenni teha ilma piiranguteta, kuid hetkel on veel keeruline plaanida treeninglaagreid väljaspool. Loodetavasti saame koos teistest riikidest pärit sõitjatega septembriks treeninglaagri organiseerida. Laagrid on olulised eelkõige seetõttu, et ennast teiste sõitjatega võrrelda ning koos starte harjutada – see on võistlustel väga tähtis. Eestis olen hetkel ainuke sõitja, kuna RS:X varustus (Tokyo olümpiavarustus) on olümpial viimast korda. Pariisis 2024 on kasutusel juba foil.
Kas olümpia edasilükkamine oli Sinu jaoks pigem halb või hea uudis ning kas väljateenitud olümpiapilet jääb ikka alles?
Kriisi alguses ei jõudnud tagajärgede peale niivõrd mõelda, kuid nüüd on olnud aega seda olukorda seedida. Olin valmis sellel suvel võistlema ning plaaninud sügiseks uusi väljakutseid. Nüüd peab olukorra enda kasuks pöörama ja seda lisa-aastat ära kasutama. Olümpiapilet jääb alles ja uuesti kvalifitseeruma ei pea.
Reisimisel ja võistluste korraldamisel kehtivad endiselt piirangud. Kuidas need on mõjunud võistluskalendrile?
Ära jäid kõik võistlused, mis plaanis olid. Hetkel on teada, et Eestis toimub kolm võistlust ning võimalusel võtan augustis osa ka Soome meistrivõistlustest. Esimeseks suuremaks välisjõuprooviks kujunevad arvatavasti Euroopa meistrivõistlused, mis toimuvad novembris Kreekas.
Sa ei ole pelgalt purjelaudur, vaid tegutsed purjetamismaailmas laiemalt. Muuhulgas kandideerid ka SSL Gold Cup projekti, mis peaks järgmisel aastal tooma Šveitsi üle 40 erineva riigi parimatest purjetajatest koosnevad rahvusvõistkonnad. Tegemist on täiesti uue võistlusformaadiga, mille eesmärk on luua maailma suurim ja kõrgeima tasemega purjetamisvõistlus. Miks otsustasid tiimi kandideerida ning millal peaks selguma, kas saad osaleda?
Kui mulle seda võimalust pakuti, siis ei pidanud isegi kaks korda mõtlema. Mulle meeldivad kõik tegevused, mis on seotud merega. Naudin võistlemist nii purjelauaga kui ka jahiga. SSL Gold Cupi võistluse teeb eriliseks veel see, et ühine tiim pannakse kokku sportlastest, kes on võistelnud või võistlevad erinevates purjetamise klassides. Osalejate valimine kestab kuni 2021. aasta aprillini.
Sa osaled ka Eriliste Purjetajate projektis. Mis projektiga täpsemalt tegu on ning miks sellega liitusid?
Eriliste Purjetajate projekti raames saavad erivajadustega inimesed proovida purjetamist ning nautida sellega kaasnevat seltskonda. Ühinesin sellega 2016. aastal peale Rio olümpiamänge, kui minu endine treener Jaak Lukk korraldas mulle Läänemere ületamise purjelauaga, mille raames said inimesed panustada Eriliste Purjetajate projekti. Alates sellest olen ettevõtmisega seotud ning abistan oma võimaluste piires. Ma armastan seda, mida ma teen ja kõike sellega kaasnevat. See on ka põhjuseks, miks tahan purjetamist jagada inimestega, kellele see tundub esmapilgul kättesaamatu.
Sa oled aastaid olnud seotud ka Sportlandiga. Milline on see koostöö olnud ning kui oluline see sinu jaoks on?
Olen olnud Sportlandiga seotud juba aastaid ja teinud koostööd erinevates kampaaniates. Nende tugi on olnud mulle suureks abiks. Paljud tublid sportlased on seotud Sportland brändiga ning ülimalt äge on olla üks nende seast.
Sina oled professionaalne purjelaudur, aga seda ala saab ju oma lõbuks harrastada iga huviline. Miks võiks purjelaua sõitu proovida ning millest alustada?
Isegi väikese huvi korral spordi vastu julgustan kõiki (vanusest olenemata) tulema Pirita Purjelauakooli algtaseme koolitusele või trenni. Merel käimise rõõmu on raske sõnades edasi anda, kuid luban, et mere vägi on tugev. Tegu on väga ägeda, kiire, adrenaliini tekitava ja vabastava spordiga, mis jääb paljudele hobiks kogu eluks.
Kui kaua läheb keskmisel algajal aega, et purjelaua sõitu nautima saaks hakata?
Üldiselt naudivad inimesed purjelauaga sõitmist juba esimesel korral ning sellepärast ka jätkavad. Iga inimene saab purjelaua oskused selgeks erineval kiirusel. Palju oleneb ka vee peal veedetud tundidest.
Kas Eesti on purjelauaga sõitmiseks harrastajale piisavalt hea koht?
Olenemata kliimast on meil head tingimused purjelauaga sõitmiseks umbes viis kuud aastas. Pole halba ilma, vaid halb riietus! Kohti, kus sõitmas käia on palju, kuid toon välja mõned populaarsemad – hea koht alustamiseks ja slaalomi sõitmiseks on näiteks Topu, kus vesi on soe ja madal. Laineid saab nautida Vääna-Jõesuus või Hiiumaal. Ise treenin Eestis olles üldiselt ainult Pirital, mis on saanud mulle teiseks koduks.
Tekst: Merilin Piirsalu
Miks sumedateks suveöödeks Kõrvemaale telki või rippvoodisse kolida?