Rio mängude eel on aga nii purjetaja kui ta poolehoidjate ootused märksa suuremad: Puusta treenib nagu proff, möllab merelainetel, täiendab taktikalisi ja tehnilisi oskusi, pingutab jõusaalis ja talletab vastupidavust. Kuigi 25-aastane purjetaja on juba suutnud maailma paremikuga konkureerida, annab ta endale aru, et tippu pole võimalik murda üleöö.
Ingrid, kui ettevalmistus sujub nii, nagu soovite, kas siis on Rios teie jaoks kõik võimalik?
Kui võrdlen praegust seisu Londoni olümpia eelse ajaga, on olukord hoopis teine. Londoni mängudele kvalifitseerusin viimaste seas, nüüd sain olümpiapileti esimeses voorus. See annab enesekindlust juurde. Olen neli aastat professionaalselt treeninud. Enne tege lesin võibolla rohkem õppimise ja muude asjadega ning olümpiale saamine oli nagu boonus. Rio olümpial osalemine on olnud mu eesmärk neli aastat, treeninglaagrid ja võistlused on täpselt planeeritud. Oluline muudatus on ka see, et viimasel kolmel aastal on mul olnud täiskohaga treener. Kuigi praegu on kõige tähtsam Rio olümpia, pean juba silmas ka Tokyo olümpiat. Neli aastat on päris tippu jõudmiseks olnud liiga lühike aeg. Olen küll teinud edusamme, aga samal ajal on arenenud ka edetabelis eespool olevad purjelaudurid.
Kui palju purjetamistunde enne olümpiat vajate?
Nii palju kui võimalik, kuid aega on vaja ka üldkehalise vormi säilitamiseks ja taastumiseks. Tihti ei tõuse kasu veepeal oldud tundidest. Kasu tuleb siis, kui analüüsida, mida seal tegin, ning tehtud järeldustest õppida.
Mida soovite maailma parematelt purjelauduritelt õppida?
Tippudega koos võisteldes õpin nende strateegiat ja omandan uusi nüansse. Sõidan ilmselt sama kiiresti kui nemad, aga teen rohkem taktikalisi vigu. Üks vale pööre, kaotad sekundeid ja kohe langed mõne koha võrra tahapoole. Palju kasu on olnud soomlannast Tuulist (Tuuli PetäjäSiren, Londoni olümpia hõbedaomanik – toim), kellega olen teinud koostööd kaks aastat. Temaga koos harjutamine on aidanud areneda.
Mille järgi hindate kehalist töövõimet?
Purjelauasõit nõuab väga palju jõudu ja vastupidavust. Ütleksin, et see on füüsiliselt kõige nõudlikum purjetamisklass, kuigi ma pole teistel olümpiapaatidel sõitnud. Kaks korda aastas käin spordimeditsiinikeskuses uuringul, milles selgub hapnikutarbimise võime ja vastupidavuse tase. Kangiharjutused näitavad jõu juurdetulekut. Olen surunud rinnalt 52-kilost kangi. Maksimaalsest jõust tähtsam on arendada jõu vastupidavust – teha väiksema raskusega rohkem kordusi. Nädalas peaks olema neli-viis jõusaalitreeningut ja kolm-neli vastupidavustreeningut. Sest kui ma ei jaksa viis päeva järjest purjetada, pole heast taktikast ja vilunud tehnikast kasu.
Kuivõrd suudate segamatult oma tegevusele keskenduda, laskmata end kellestki või millestki häirida?
Üldjuhul ma väga ei närveeri, aga mulle ei meeldi stardieelne aeg. Kui olen stardivalmis, tahaksin kohe pihta hakata. Merel tegutsedes tunnen end aga hästi.
Kui suur on treener Matthew Rickardi roll teie arenguteel?
Usun, et väga suur. Alati ei jää treeningust kõik olukorrad meelde – mida tegin taktikaliselt hästi, mida halvasti. Üksi on raske ennast analüüsida. Sõitjana näen kõike ühest vaatevinklist, aga purjetamine on nii nüansirikas, et selgema ülevaate saamiseks on tarvis arvestada ka teiste seisukohtadega. Olen arenenud tänu Matthew’ juhistele ja ühistele nõupidamistele.
Kui suur on olnud Matthew Rickardi purjetamispagas?
Ta hakkas vist juba seitsmeaastaselt sõitma Optimistiga ning seejärel eri jahtidega, viimati klassis 49er. Enne meie koostöö algust oli tal juba ka korralik treeneristaaž.
Kus teile meeldib kõige enam purjetada?
Lemmikkohta ei ole. Mul pole ka kõige meelepärasemaid tuuleolusid. Merele minnes peab olusid tundma õppima ja vastavalt nendele tegutsema. Tahangi kujundada endas suhtumist: vahet pole, kus purjetan, saan alati ümbrusega hakkama ja olen valmis muudatustele kiiresti reageerima. Võidelda tuleb igas olukorras. Kodus meeldib mulle väga sõita Lohusalus, kus on suur mõnus laine ja tihti puhuvad ka tugevad tuuled.
Möödunud aastal lõpetasite Aarhusi Business Academys biotehnoloogia bakalaureuseõpingud. Kuidas edasisi õpinguid ja tööelu kavandate?
Kuna tahan valmistuda ka Tokyo olümpiaks, siis ei kavatse ma veel erialasele tööle asuda. Võibolla lähen veebidisaini kursustele, et pärast treeningut natuke tööd teha. Kui tahaksin töötada mikrobioloogia alal, peaksin alustama magistriõpinguid. Sel juhul ei jääks ilmselt professionaalseks purjetamiseks piisavalt aega. Seadsin end möödunud suvel sisse Tallinnas. Kodus on parem olümpiaks valmistuda, sest tugiisikud on siin.
Kui nägite esimest korda merel purjelaudureid, siis mida sellest kaasakiskuvast alast mõtlesite?
Olin vist 13–14-aastane, kui nägin õde ja tema kaaslast purjelauaga sõitmas. Valvasin rannas nende asju, kui nad purjetasid. Ala tundus nii ahvatlev, et läksin Pirital purjelauakooli treeningule. Alguses jagasin purjelauda sõbrannaga. Sõitsime kordamööda viis-kuus meetrit, kuni kukkumiseni.
Millest toona unistasite?
Siis ma veel ei teadnud, et purjelauasõit on olümpiaala. Tegelesin korvpalli ja tantsimisega, kuid mulle ei meeldinud võistelda ning jätsin need tegevused pooleli. Kuna arenesin purjelauasõidus üpris kiiresti, pandi mind aga kohe esimesel hooajal võistlema. Läks täitsa hästi, septembrikuuks olin parim tüdruk.
Kas olete sattunud merel hätta?
2011. aastal Hollandis Medemblikis tõusis tuule tugevus 20 meetrini sekundis. See oli maatuul. Tüdrukud saadeti purjetama, poisid jäeti kaldale. Triivisin kõrgete lainetega päris kaugele, korraks mõtlesin, et ei saagi enam tagasi, väike hirmgi puges naha vahele. Õnneks triivisin kalapaadini ja kalamees aitas mind randa tagasi.
Missuguste spordialadega tahaksite veel tegelda, kui leiaksite selleks aega?
Naudin lumelauasõitu. Kunagi, kui selleks aega leian, tahaksin minna Alpidesse sõitma ja olla instruktor. Ka surfilauaga lainesõit meeldib väga.
Kui palju vajate uneaega?
Olen suure unega. Kui päevas on kaks treeningut, lähen magama kella kümne paiku. Treeninglaagrites, kui käin kaks korda päevas merel, teen vahel ka lõunauinaku. Eriti väsitab merel päikese ja tuulte vallas olek.
Mis peab olema teie söögilaual, et organism saaks pärast treeningut või võistlust energiavarude taastamiseks piisavalt toitaineid?
Kui läksin 2011. aastal maailmameistrivõistlustele Perthi, võtsin juurde viis kilo, sest seal puhusid tugevad tuuled ja ma olin niisuguste olude jaoks liiga kerge. Treenisin suuremate raskustega ja sõin valgupulbrit, et kehakaalu suurendada. Võrreldes selle ajaga olen kümme kilo kergem – kaalun 55-57 kilo. Kaalulangetamine pole olnud raske. Tarbin pärast treeningut nii valgupulbreid kui ka batoone, sest see on taastumiseks oluline. Söön tervislikult, et organism saaks vajalikke vitamiine ja mineraale.
Kuidas ja kus teile puhata meeldib?
Novembris olin kodus, treenisin jõusaalis. Võtsin Tallinna Tehnikaülikoolis lisakursuse molekulaarbioloogias, mis on väga huvitav. Kõige parem on kodus puhata. Pärast treeninglaagrit välismaal ei taha sinna jääda, sest ma ei puhka end võõrsil välja. Niipea kui jõuan koju omade keskele, tunnen, et saan puhata.
Teid valiti möödunud hooaja saavutuste eest aasta purjetajaks Eestis. Mida see tunnustus tähendas?
Deniss Karpakil oli MMil hea tulemus ja Karl-Martin Rammo on olnud väga tubli. Suur au, et aasta purjetaja auhind just mulle anti. Ikka on hea tunne, kui teised su tegemisi tunnustavad.
Kuidas veel eneseusku hangite?
Palju annavad juurde fännid, kes vaatavad mu Facebooki postitusi ja neid laigivad. Ja kui teiste purjetajate treenerid tulevad ütlema: “Hästi tehtud!” Tähelepanuavaldused annavad palju motivatsiooni. Kui teised minusse usuvad, usun ka ise endasse rohkem.
[alert color=”violet”]
Ingrid Puusta
Sündinud 8. novembril 1990 Tartus
Pikkus: 161 cm
Kaal: 57 kg
Koolid: Tallinna ühisgümnaasium (2010), Aarhusi Business Academy (2015) biotehnoloogia eriala
Purjelaudur, võistlusklass: RS:X
Treener: Matthew Rickard
Toetajad: Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jaht-
klubide Liit, Rae vald, Eesti Kultuurkapital
[/alert]
[alert color=”gray”]
Ingridi saavutused
Olümpiamängud
2012 London (Suurbritannia) – 15.
Maailmameistrivõistlused
2016 Eilat (Iisrael) – 35.
2015 Al Mussanah (Omaan) – 20.
2014 Santander (Hispaania) – 23.
2012 Cadiz (Hispaania) – 48.
2011 Perth (Austraalia) – 50.
2010 Kerteminde (Taani) – 52.
2009 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) – 55.
Maailmakarikavõistluste finaal
2015 Abu Dhabi (Araabia Ühendemiraadid) – 9.
Maailmakarikavõistluste etapid
2016 Miami (USA) – 12.
2015 Rio eelolümpia (Brasiilia) – 7.
2015 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) – 6.
2015 Hyeres (Prantsusmaa) – 24.
2014 Hyeres (Prantsusmaa) – 24.
2014 Palma de Mallorca (Hispaania) – 24.
2012 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) – 29.
2011 Kiel (Saksamaa) – 11.
2011 Medemblik (Holland) – 12.
Euroopa meistrivõistlused
2015 Mondanello (Itaalia) – 17.
2014 Alacati (Türgi) – 26.
2013 Brest (Prantsusmaa) – 23.
2011 Burgas (Bulgaaria) – 28.
2008 Mondanello (Itaalia) – 21.
Maailma edetabel (1.02 2016) – 16.
Aasta purjetaja 2015
[/alert]
[alert color=”violet”]
Treener Matthew Rickard:
“Ingrid on tänu intensiivsele kehalisele ettevalmistusele naiste purjelaua RS:X klassis üks tugevamaid ja treenitumaid sportlasi. Tal on suurepärane loomupärane purjetamistunnetus ning ta võib sõita haruldaselt kiiresti väga erinevates oludes. Ta purjetab enamikus oludes stardist alates hästi, mis võimaldab tal olla üks maailma stabiilsemaid purjelaudureid.
Selleks et Ingrid lõpetaks rahvusvahelistel regattidel stabiilselt kümne parema hulgas, peab ta õppima konkurentide tegevusele kiiremini reageerima. Tal on tarvis arendada oskust, kuidas olla olude muutumiseks paremini valmis ja jälgida laevastiku liikumist enesekindlamalt. Ta töötab tugevasti selle kallal, et leida endale rajal sobiv positsioon ja paremini jälgida konkurentide tegevust. Mida vilunumaks ta selles vallas saab, seda kergem on tal jõuda tipptasemel esikümnesse või isegi pjedestaalile.
[/alert]
Tekst: Andrus Nilk, Fotod: Krõõt Tarkmeel, Scanpix
LOE VEEL:
Suvised matkalaagrid ootavad lapsi Kõrvemaale!