Pühapäeval sai lõpu tänavune jalgpalli MM-finaalturniir ning Moskvas Lužniki staadionil sai Prantsusmaa president Emmanuel Macron õnnitleda oma rahvuskoondislasi maailmameistritiitli võitmise puhul. Prantsusmaa alistas finaalis Horvaatia 4:2.
Väga hästi võttis finaalmängu kokku Prantsusmaa jalgpalliajakirjanik Adrien Gingold: „Horvaatia mängis paremat jalgpalli, kuid Prantsusmaa oli rohkem kahe jalaga maa peal, efektiivsem, võib-olla isegi intelligentsem. Prantsuse koondise tugevus sel turniiril oligi see, et olenemata vastasest leiti alati lahendus võitmiseks. Kuigi finaalis ei mängitud briljantselt, siis löödi neli väravat ning see näitab koondise ja peatreener Didier Deschamps’i taset.”
Põnevust täis mäng
Juba enne finaalmängu sai väita, et 2018. aasta MM-turniir jääb kauaks meelde – paljude suurkoondiste langemine üllatavalt varajases faasis, mitmete maailma parimate jalgpallurite põrumine, „staarideta“ jalgpalli võidukäik, kus edu saavutasid pigem ühtlased ja tugevad tiimid, palju kirgi kütnud videokohtunike süsteem VAR jne.
Finaal oli kogu eelnevale sümboolseks jätkuks, kui maailma suurimal „spordilaval“ välja mängitud etenduses sündis arvukalt kurioosumeid, mida veel aastakümneid saab erinevates seltskondades meenutada.
Juba avavärav läks rekorditeraamatusse kui esimene omavärav maailmameistrivõistluste finaalide ajaloos. Ebaõnnesõdur oli horvaatide ründaja Mario Mandžukic, kes lükkas peaga 18. minutil õnnetult võrku Antoine Griezmanni karistuslöögi. Kümme minutit hiljem viigistas Ivan Perišic suurepärase kauglöögiga skoori ja kõik hakkas justkui otsast peale.
Omakorda kümme minutit hiljem olid aktsioonis taas eelpoolmainitud Perišic ja Griezmann, kui matši peakohtunik määras penalti horvaadi käega mängu eest karistusalas tänu videosüsteemile ehk VAR-ile. Griezmann ei lasknud end heidutada pikast ootamisest, mil arbiiter videopilti uuris ning realiseeris penalti külmavereliselt.
Teise poolaja alguses tormasid pealtvaatajate hulgast platsile mitu huligaani ning see täitis kogu Lužniki areeni kollastes vestides turvatöötajatega. Jõujooned pandi lõpuks paika teisel poolajal kuue minuti jooksul, kui Paul Pogba värav 59. ja Kylian Mbappe tabamus 65. minutil tõid prantslastele ajaloo teise MM-tiitli. Mandžukic suutis veel vastaste väravavahi jämedast eksimusest ühe tabamuse ka õigesse võrku lüüa ning tema saab mängust kaasa võtta fakti, et varem on vaid korra MM-i ajaloos mängija suutnud lüüa nii omavärava kui värava oma meeskonna eest.
Numbrid räägivad
Finaali võib lihtsustatult kokku võtta sõnadega, et üks võistkond mängis ja teine lõi väravaid. Horvaatia oli mänguliselt finaali staar, sest pallivaldamise protsent oli nende poole kaldu 61% – 39%, pealelööke tehti kokku 15 (prantslased 8) ning nurgalööke teeniti 6 (prantslased vaid 2). Kui läheme veidi sügavamale ja vaatame väravaraamidesse suundunud löökide arvu, siis hakkab kooruma tõde – horvaatidel lendas vaid 3 pealelööki sihtmärgi suunas, prantslastel 6.
Prantsusmaa, kellest sai pärast 1970. aasta Brasiiliat esimene koondis, kes MM-finaalis suutnud lüüa neli väravat, viib lisaks võitjakarikale koju ka ühe individuaalse auhinna, sest Mbappe nimetati turniiri parimaks noormängijaks. Turniiri parimaks mängijaks hinnati Horvaatia hing Luka Modric, parima väravaküti trofee sai endale kuus väravat löönud inglane Harry Kane ning parim väravavaht oli belglane Thibaut Courtois.
Prantslased saavad valitsevate maailmameistrite nimetust kanda rohkem kui neli aastat, kuna 2022. aasta MM on planeeritud algama harjumatult hilja ehk 21. novembril. Seega, Kataris näeme!
Tekst: Siim Semiskar
Fotod: Vida Press / news.nike.com