Liis Karelson on noor naine, kes armastab joogat. Ta tegeleb sellega mitu korda nädalas ja annab oma teadmisi edasi ka lastele.
Oma teed otsides katsetas Liis esialgu mitmeid spordialasid. „Esimene trenn oli iluvõimlemine, millega alustasin esimeses klassis. Seal püsisin napilt aasta. Seejärel proovisin suusatrenni ja kergejõustikku. Lõpuks võitis mu südame tennis, millega tegelesin gümnaasiumi lõpuni,“ räägib ta. Spordiarmastust peab Liis oma vanemate teeneks, kes olid ise eeskujuks ja lubasid katsetada kõiki alasid, mille vastu tüdrukul huvi oli.
Joogatada saab igal pool
Tänaseks on Liis üle kolme aasta tegelenud joogaga. „Ma ei mäletagi täpselt, kuidas joogaga alustasin, aga olen alati tundnud, et mina ei leidnud enda jaoks joogat, vaid jooga leidis minu,“ mõtiskleb ta. „Jooga suur pluss on see, et vaja on vaid vaba põrandapinda, joogamatti ja aega, seega on võimalik trenni teha kodus, reisil olles ja igal pool mujal. See omakorda võimaldab joogatada üpris tihedalt,“ ütleb Liis, kes üritab joogamatile jõuda vähemalt viiel päeval nädalas. „Praktiseerin just seda joogastiili, mida keha minult küsib. Kui soovin ennast kiiremalt liigutada ja teha venitusi, siis valin vinyasa. Kui keha ja meel vajavad hoolitsust, siis valin yin jooga. Kui vajan puhukust, siis seda oma kehale ka pakun,“ räägib Liis valikuvõimalustest.
Jooga on õpetlik teekond
Jooga kuulub praktikate hulka, mida tehes peab kohal olema nii füüsiliselt kui vaimselt. Kui mõne jaoks võib jooga puhul tunduda keeruline õige hingamise leidmine või mõne poosi hoidmine, siis Liis tunnistab, et tema jaoks on seni kõige raskemaks täieliku lõdvestuse saavutamine. „Joogatunni lõpetab savasana, mida võib nimetada ka jooga üheks kõige olulisemaks asendiks. Savasana ajal lamatakse selili, lõdvestatakse keha täielikult ja puhastatakse pea kõigist mõtetest. Kõlab ehk lihtsalt, kuid minu jaoks on oma keha lõdvestamine, alustades varvastest ja lõpetades näolihastega, uskumatult keeruline.“
Jooga juures naudib lasteaiaõpetaja ametit pidav naine võimalust aeg maha võtta ja tegeleda ainult iseendaga. „Tasakaal keha ja meele vahel, püsivus, jõud, painduvus ja paindlikkus – need on omadused, mida jooga minus arendanud on. Samas on mul enda kohta läbi jooga veel nii palju õppida ja selle teekonna jälgimine meeldibki mulle treeningute juures kõige rohkem,“ tõdeb Liis.
Vaheldusrikas ja põnev
Trenni tegemiseks ei pea Liis end eraldi motiveerima. Tema meelest on parim motivaator suurepärane enesetunne ja seda nii treeningu ajal kui ka peale trenni. „Mind motiveerib eriline rutiin, mida jooga pakub: vahel mööduvad joogatunnid kergelt lenneldes, mõnikord on nii lõbus, et saab pisarateni naerda, vahel tundub tunnis olemine lausa piinarikas. Mitte ükski joogatund ei ole kunagi samasugune,“ kinnitab ta. „Asend, mis ühel päeval tundub lihtsana võib järgmisel päeval näida võimatuna. Põnevus ongi see, mis motiveerib üha uuesti joogasse minema,“ ütleb Liis, kes saab inspiratsiooni ka oma emalt. „Ema on joogaga tegelenud minust kauem ja tema järjepidevus on inspireerinud mind saama aina paremaks ja paremaks.“
Rahulikud hetked kiires maailmas
Liis ei piirdu ainult jooga praktiseerimisega, vaid annab oma teadmisi edasi laste joogatundides. „Minu tunnid põhinevad kundalini joogal. Lastejoogas vahelduvad harjutused mängude ja muinasjuttudega, laulame joogalaule, mediteerime ja lubame endal kogu täiega lustida ja puhata,“ tutvustab ta tundide ülesehitust. Laste joogatunde hakkas Liis andma seetõttu, et märkas tänu oma tööle paljusid lapsi, kellel on keeruline keskenduda, tulla toime oma tunnetega, suhtuda sõbralikult iseendasse, kaaslastesse ja kõigesse meie ümber. „Uurides lastejoogat põhjalikumalt leidsin, et see on vahend, millega saan neid lapsi aidata.“
Tema tundides käib ka palju tüdrukuid ja poisse, kellel mainitud muresid ei ole, kuid neile õpetab jooga seda, kuidas säilitada kiires elutempos ja infokülluses hea kontakt iseenda ja oma füüsilise kehaga, kuidas olla paindlik ja tasakaalukas. „Lastejooga sobib kõigile, sõltumata vanusest ja soost,“ usub Liis.
Detailid on olulised
Iga trenni puhul on oluline, millist varustust kasutada. „Joogas on palju venitusi, tagurpidi poose ja muid harjutusi, millega muid treeninguid tehes väga kokku ei puutu, see paneb varustuse valimisel hindama hoopis teisi kriteeriume. Lähtun treeningriideid valides sellest, et tunneksin end kõiki harjutusi tehes mugavalt. Näiteks on valulik teha selja rullimist, kui retuusidel on seljal lukuga tasku. Pea peal on ebamugav seista, kui särk vajub näole,“ ütleb Liis, kes on leidnud sobivad treeningriided Casalli valikust. „Casalli rõivad on disainitud Skandinaavias ja 90% neist on valmistatud Euroopas. Bränd on tootearenduses arvestanud pisikeste detailidega, mis on joogatamise puhul olulised. Ma armastan Casalli treeningriiete disaini ja eriti kõrgelt hindan riiete kvaliteeti ja materjale,“ ütleb ta ja lisab, et tema vaieldamatud lemmikud on Casalli joogamatid. „On väga oluline, et joogamatt ei oleks libe ja Casalli matid on suurepärase nakkuvusega. Kasutan nende matte nii ise treenides kui lastejooga tundides.“
Liikumiseks loodud
Liis on veendunud, et inimese keha on loodud liikuma. „Täiskasvanud inimese keha koosneb umbes 60% ulatuses veest. Mõtle sellele, mis juhtub seisva veega? Inimese keha on loodud liikuma,“ on ta kindel.
Tema soovitus on leida spordiala, mis tõeliselt kõnetab ja paelub. „Kui treeningud on huvitavad ja pakuvad piisavalt väljakutseid, siis tekib tahtmine üha uuesti trenni minna. Nähes tulemusi ja muutusi oma kehas, on asi lihtne, siis motiveerib juba soov areneda ja saada veel paremaks,“ ütleb ta.
Tekst: Merilin Piirsalu