Suvel tahab igaüks viibida väljas nii palju kui võimalik. Aga väga mõnus on õues ka jõutreeningut teha. Eestiski leidub jõulinnakuid paljudes kohtades.
Hiljuti pandi Eesti Olümpiakomitee ja Coca-Cola Fondi koostöö tulemusel püsti tosin uut võimlemis- ja jõulinnakut, mis on mõeldud kõikidele, kes tahavad värskes õhus liikuda ja treenida. Samade võimalustega võimlemis- ja jõulinnakud on loodud põhimõttel, et treenida saaks võimalikult palju lihasgruppe. Komplekti kuuluvad rööbaspuud, horisontaalne rippredel, vertikaalne ronimisredel, eri kõrgustel kangid, madal surumiskang, ronimispost ja võimlemisrõngad. Info ja soovitused harjutuste kohta leiab jõulinnaku juurde paigaldatud infotahvlilt.
Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul saadi inspiratsiooni 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudelt. „Populaarsetes Ipanema ja Copacabana randades olid sellised jõulinnakud rahva seas hinnatud. Leidsime, et need võiks ka Eestisse rajada,“ ütleb Peeter.
Huvi on suur
Idee sai teoks projekti „Liikumine teeb erksaks“ raames, kuhu on kaasatud nii Eesti, Läti kui ka Leedu olümpiakomitee ja Coca-Cola Fond. Kuna ettevõtmise kõige tulisemaks eestvedajaks said leedukad, siis jäi nende ülesandeks leida idee teostamiseks parim koostööpartner. Sobivaima pakkumise tegi Leedu ettevõte Naujieji ženklai UA, millega koostöös kerkis esimene võimlemis- ja jõulinnak Vilniusesse. Eestis paigaldati esimene linnak mullu novembris Paidesse.
Kohad valiti konkursil, kuhu laekus kokku 61 taotlust. „Huvi ja vajadus selliste projektide järele on suur. Eelarvesse mahtus sel korral 12 linnakut, kuid loodame, et meil õnnestub Coca-Cola Fondist ka tulevikus sarnaste projektide elluviimiseks vahendeid taotleda,“ sõnab EOK liikumisharrastuse juht.
Alati avatud
MyFitnessi treener ja jooksulemb Olga Prants naudib trenni jõulinnakutes märtsist novembrini. „Jooksugrupi treeningutel osalejatega käime seal harjutusi tegemas. Teeme surumisi, tõstmisi, lõuatõmbeid, kõhulihaste harjutusi, kükke, väljaasteid ja palju muud. Koormust saab kogu keha,“ räägib Olga. Ta on tuttav nii Pirital, Kloostrimetsas, Pae pargis kui ka Järve terviseradade juures asuvate jõulinnakute võimalustega. „Tihtipeale korraldan seal võistlust, mis toimub kas takistusraja läbimise vormis või paarides,“ lisab ta.
Jõulinnaku suureks plussiks on see, et seal saab oma trenni ära teha täpselt endale sobival ajal. „Ei ole vaja käia graafiku järgi nagu tava- või rühmatrennis. Eriti hea on treenida koos kaaslastega, teha kas paaris- või meeskonnatreeningut, sest siis pingutad veelgi rohkem,“ leiab Olga. Võimaluse korral haarab treener jõulinnakusse minnes kaasa kummilindi, millega annab harjutustest veel rohkem versioone teha.
Sobilik kõigile
Jõulinnakud sobivad treenimiseks kõigile. „Olen seal näinud nii pensionäre rahulikult omas tempos täiesti tavalisi harjutusi sooritamas, aga ka noormehi, kes tulevad sinna ägeda muusika saatel keerulisi tänavatrenni elemente tegema. Seda on väga tore vaadata,“ kinnitab treener.
„Eriti hästi sobib jõulinnas harjutamine noortele emadele, kes niikuinii õues vankriga jalutavad. Miks siis mitte teha väljakul mõned jõuharjutused. Mina tegin oma esimesed trennid jõulinnakus kolmandal nädalal pärast sünnitust,“ lausub ta.
Olga arvates võiks jõulinnak olla lausa igas hoovis.
Ideaalsed ajaviitepaigad
Treener Asko Külmsaar tõdeb, et uute jõulinnakute valmimine teeb talle palju rõõmu. „Kui võimalik, peatun pea iga lõuatõmbekangi juures, et kiiresti 10–15 kordust ära teha,“ ütleb Asko. Tema kasutab kõige sagedamini Tallinna Südalinna kooli juures asuvat jõulinnakut.
Suvisel ajal toimuvad jõulinnakutes vahel Asko juhendatud Movement Tallinna treeningud. „Kasutame turnimisvõimalusi näiteks Pae ja Räägu pargis. Teeme lõuatõmbeid, rippes jalatõsteid, toengus surumist, L-hoideid ja palju muud. Üha rohkem meeldib inimestele just oma keharaskusega treening, millega koos kasvab teadlikkus liikumisest ja kehatunnetusest. Jõulinnakute võimalused teevad nendest ideaalse ajaviitepaiga, mis on huvitav, seltskondlik, vaheldusrikas ja kõigile kättesaadav,“ kiidab Asko. Ta soovitab kõik bussi- ja trammipeatused varustada rippumiskohaga ja kinnitada ootepaviljoni ühele küljele näiteks varbsein.
Jõulinnak igasse hoovi!
Eesti Tänavaspordi Föderatsiooni juhi Danila Kuznetsovi arvates on jõulinnakute suurim väärtus see, et need on väga vastupidavad ja võimaldavad trenni teha aasta ringi. Eri elemendid sobivad peale harjutuste tegemise ka trikkide sooritamiseks.
2012. aastal loodud föderatsiooni eesmärk on algusest peale olnud jõulinnakute võimaluste tutvustamine tasuta treeningute, meistriklasside, festivalide ja võistluste korraldamise kujul. Kuna võimlemis- ja jõulinnakuid enamasti mujale liigutada ei saa, siis kasutatakse tänavaspordi propageerimiseks brändi Kenguru Pro mobiilset versiooni. Danila hinnangul võiks üks võimlemis- ja jõulinnak olla igal staadionil ja hoovis.
Tekst: Marta Vasarik
Purjelaudur Ingrid Puusta veedab suve sportlikult