Kaardi ja kompassiga kontrollpunkte jahtides kaovad kilomeetrid ja tunnid märkamatult

Värske õhk, imeline loodus, väike mõttetöö ja sportlik pingutus – see kõik on orienteerumine. Miks, kuhu ja millal orienteeruma võiks minna, sellest räägib Eesti Orienteerumisliidu liikumisharrastuse projektijuht Mait Tõnisson.

Kuidas sa orienteerumise juurde jõudsid?

Orienteerumisega tegin tutvust naabripoisi õhutusel, kelle isa oli matkaja ja oskas kaardiga maastikul liikuda. Koos koolivendadega hakkasime hääletades Rakvere Kolmapäevakutel käima ja sealt asi alguse sai.

Mida orienteerumine sinu jaoks tähendab?

Orienteerumine on alati elamus. Ka sama kaardiga samasse metsa minnes on ülesanne alati uus. Ja ka sama maastik on alati uus. Orienteerumine ei korda end iial. Orienteerumises, nagu ikka spordis, võidab alati parim, aga teekond parima tulemuse saavutamiseni on iga kord erinev.

Millised on orienteerumise kõige suuremad plussid?

Orienteerumine on põnev ja ettearvamatu. Kaardi ja kompassiga kontrollpunkte jahtides kaovad kilomeetrid ja tunnid märkamatult. Mõnusa füüsilise koormusega kaasneb alati vaimne rahulolu. Kui joostes, rattaga või suuskadega terviserajal kilomeetreid koguda, siis keerleb ikka peas: kuidas tööl läks, kuis lapsel koolis kulgeb või kuis kalli kaasaga suhted on, aga orienteerudes ei saa muid mõtteid mõelda – orienteerudes oled 100% argielust välja lülitunud.

Mida orienteerumisega tegelemine sinu elus on muutnud?

Minu jaoks on ta muutnud pea kõike. Minu elu ongi orienteerumine – katsun sellega leiva lauale saada. Enamus mu sõpru on orienteerujad ja suur osa mu elust keerlebki orienteerumise ümber.

Tänu orienteerumisele olen avastanud väga palju väga kauneid Eestimaa paiku. Olen astunud suurtelt teedelt kõrvale ja leidnud ilusaid kohti neistki paigust, kust neid teps mitte oodata pole osanud.

Kellele orienteerumine harrastusena sobida võiks?

Trafaretne vastus kõlab, et orienteerumine sobib kõigile, aga nii ongi – orienteerumas käiakse perekonniti, jõukohased rajad on tehtud nii 8 kui 80 aastastele. Orienteerumine on harrastajale maailma parim spordiala.

Orienteerudes saab liikuda nii kiiresti ja nii palju, kui just soovi on. Võib udjada mööda metsa nii, et kanarbik kahte lehte kaardub, aga võib ka laste ja koeraga jalutades paar kontrollpunkti leida, kännu peal ilma imetleda või sipelgate teelt kuusekäbisid ära korjata. Ja ühepalju orienteerujad on kõik!

Kus võiks algaja orienteerumist proovida?

Alustada võiks RMK Eestimaa Orienteerumispäevakuil. Koroonakriisist räsimata, normaalsel aastal, toimub üle Eesti pealt 300 orienteerumispäevaku. Saaremaal, Hiiumaal, Setomaal, Narvas – kõikjal – saab tööpäevaõhtul minna, võtta kaardi ja mõnusa orienteerumisringi teha. Päevakuil on alati inimesed, kelle käest saab abi nii päevakul osalemise kui orienteerumise kohta. Oluline on kohale minna! Kõik Eesti päevakud on koondatud kodulehele www.päevakud.ee – sealt leiab igaüks endale sobivad üritused.

Mida peaks silmas pidama see, kes esimest korda orienteeruma läheb – mida selga/jalga panna, mida rajale kaasa võtta?

Selga tuleks panna tavaline spordiriietus, aga arvestada võiks, et püksipõlv võib poriseks saada ja tossuga tuleb vahest mutta astuda. Esimene investeering erivarustusse võikski olla jalanõu – spetsiaalse, kõva talla ja tallanäsadega orienteerumisjalanõuga on murdmaal mõnusam liikuda kui tavalise jooksusussiga.

Kompass võiks samuti olla, ja selle kasutamise oskamatust ei maksa karta – kompassi esmane otstarve on aidata kaarti õiget pidi ees hoida. Kompassinõela punane osa näitab põhja, kaardil on põhi ülaservas, ja nii lihtne see ongi!

Leppemärgid võiks üle vaadata, aga nendegagi on lihtne – kooligeograafias ja GPS-navigaatoris oleme ju kaarte näinud. Leppemärkide põhimõtted on samad. Ja kui kaardil on mõni märk, mille tähendust alguses ei tea, siis on kaks võimalust: minna ja vaadata järele, mis selle koha peal maastikul on, või … lihtsalt lasta sel märgil seal olla – kõike ei peagi teadma! (muigab)

Mis on orienteerumise püsirajad?

Püsiradu on paigaldatud orienteerumise algusaegadest peale. Need loovad head võimalused harrastada orienteerumist väljaspool korraldatud üritusi just endale sobival ajal. Paari aasta eest loodi Eestis mobiiliorienteerumine – MOBO. Nüüd on MOBO-rajad olemas pea kõigi Eesti Terviseradade juures. Püsirajad on üles seatud valikorienteerumisena, mis tähendab, et kontrollpunktide läbimise järjekord on vaba ja igaüks läbib nii palju punkte kui talle sobib.

Püsirajale saab minna alati, kui tahmine tuleb. Seal ei teki võistlusmomenti – igaüks saab üksi või sõpradega omas tempos punkte läbi nakitseda.

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses on samuti püsirada, mille kaart on sinu tehtud. Mis seda rada iseloomustab?

Kõrvemaa raja muudabki huvitavaks Kõrvemaa, sest see on üks Eestimaa pärle. Nii nagu püsirajal ikka, saab üles otsida just need kontrollpunktid, mis tunduvad meeldivat. Sealseid punkte otsides astud tavapärastelt matkaradadelt kõrvale ning avastad Kõrvemaad jälle uue nurga alt.

Kust orienteerumisürituste kohta infot leida?

Harrastajaile vahendame operatiivset teavet Orienteerumisliidu kodulehel, www.päevakud.ee ja klubide kodulehtedel.

Loodetavasti saame vahva orienteerumissuvega õige pea pihta hakata!

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Erko Õunapuu