Olgem päris ausad, kahe kange – Teet Margna ja Kristjan Jõekalda – emotsionaalsed telesaated reisidest Lõuna-Ameerikasse, Venemaale ja Indiasse on suurepärased ja üksjagu kadedust tekitavad.
Mehed on osanud oma elu kenasti seada: seiklevad huvitavates paikades, kuhu muidu ehk ei satuks, uurivad võõraid kultuure ning kõigest sellest valmib justkui mängeldes särtsakas saade. Töö ja puhkus koos, mis saaks olla parem?
„Tegelikult on nii, et minule meeldib reisimine ja maailmaavastamine väga, aga Kristjanile meeldib see selgelt vähem,“ selgitab Margna. „See tähendab, kui ma enda puhul saan tõesti öelda, et meeldiv on ühendatud kasulikuga, siis Kristjanile on iga selline reisile minek või reisisaate tegemine reaalselt karm pingutus. Tema ei naudi neid reise.“
Kõlab üllatavalt. Tähendab, see polegi osav rollijaotus, et Margna on lõbus reisisell ja Jõekalda tema torisema kippuv kaaslane?“ Ei see pole sugugi nii, et need on mängitud rollid, vaid ongi nii,” kinnitab Margna. “Ja kuigi vaatajatele võib tõesti olla pisut kade meel, et mehed reisivad mõnusalt ja teevad mängeldes reisisaadet, siis ka see on pigem ekslik arvamine. See on siiski paraku 110% tööd ja puhkusereisiks seda pidada ei saa.“
Margna sõnul tuleb tavaliselt pikkadel võttepäevadel hullumeelse tempoga ühest võttepaigast teise kapata, mistõttu jääb sageli kripeldama, et kiirkorras on lä̈bi lipatud mõnest erilise atmosfääriga kohast, kus tahaks pikemalt hetke nautida.
„Selge see, et pole tahtnud valida liiga lihtsat, liiga mugavat reisisihti,” sõnab Margna, kes peaasjalikult ise tegi seltskonna reisiplaanid.
“Eesmärk on olnud see, et tuleb tulla mugavustsoonist, oma mõnusast euroremonditud korterist välja ja panna ennast ka natuke keerukamatesse olukordadesse,“ sõnab ta.
“Samas võivad need katsumused ja üleelamised pakkuda saate jaoks huvitavat materjali,” lisab ta.
Aga millised on need paigad, kuhu võimaluse korral tagasi läheks? “Vaata seda on hoobilt muidugi raske öelda. Aga Venemaal Baikali ääres või Kamtšatka poolsaarel oleks tahtnud kauem olla. Mitte ainult kauem, vaid ka omapäi. Lõuna-Ameerikasse Ecuadori tahaks kunagi kindlasti veel kord minna,“ lisab Margna.
Aga eksootiline India? Indiaga on Margnal selline lugu, et ega talle tegelikult see riik väga ei meeldi. Kunagi, 2005. aastal, ronis talle pähe mõte, et tuleb minna Indiasse, et ise kogeda, mis koht see selline on, kuhu kõik kipuvad oma sisemist rahu otsima. „Olin kuulnud lugusid, kuidas inimesed elavad gurude juures, söövad taimetoitu ja õpivad oma väärtushinnanguid ümber hindama. Mõtlesin, et tahan seda kogeda,“ jutustab Margna.
Läkski, aga ei leidnud sealt mitte midagi sarnast. „Ma ei leidnud üles neid põnevaid kohti ega ka inimesi, kes mulle mingit õpetust või teistsugust maailmavaadet võiksid sisendada. See toonane reis kujunes pigem masohhistlikuks kannatamiseks.“
Siiski, kui mõelda, kas Indias on mõni paik, kuhu vaatamata kõigele tahaks tagasi minna, siis Margna sõnul on see Varanasi. Gangese kallastel asuv linn, kus vaatamata kirjeldamatule räpasusele ning väljakannatamatult rohkele rahvahulgale on meeldiv atmosfäär. „Ses linnas on midagi väga erilist, seda tuleb tunnistada,“ ütleb Margna.
Pikad ja ekstreemsetes oludes kulgevad reisid panevad tihti ka tugevamad sõbrasuhted proovile. „Tegelikult tuleb tunnistada, et nii Venemaal kui ka Lõuna-Ameerikas oli päevi, mil me omavahel põhimõtteliselt ei suhelnudki. Tõsi, kaamera ees võtsime enda kokku ja rääkisime oma jutud ära, aga muidu ei suhelnud. Eks nii ühel kui teisel oli põhjust teise peale solvunud olla,“ meenutab Margna. „Aga eks sellistel hetkedel on erakordselt oluline oskus suruda oma suur ego alla ja võtta asja professionaalselt ning proovida need rasked momendid unustada.”
Margna tunnistab, et „Kaks kanget…“ on tema jaoks kõige hingelä̈hedasem saade, mis ta seni teinud on.
Hea kamraad Jõekalda on pärast iga reisi lõppu öelnud, et see on viimane kord ja rohkem ta kuhugi minna ei taha. Kuid Margna loodab, et aeg teeb siiski oma töö, halvemad mälestused ununevad, paremad jäävad. Kunagi on ühine kahe kange mehe järjekordne rännak taas täitsa võimalik.
Margna sõnul on nii nende kui ka ilmselt televaatajate jaoks ammendanud reisid riikidesse, kus saab lõputult rääkida kohanemisraskustest, kannatustest, katsumustest. „Mulle tundub, et kui peaks tulema veel üks reis, siis vast sellesse jälge me enam ei astu. Äkki võiks järgmine kord olla meie reisisihiks näiteks USA või Austraalia? Kohad, mis on ju väga värvikad ja eksootilised ning üldse mitte igavad,” sõnab ta.
Foto: www.margna.ee
STAAR: 10 küsimust Kristjan Kasearule