Kanuuaerutaja Joosep Karlson (26) on sihikindla tööga jõudnud maailma tippu. Kuidas sai parasjagu trullakast Pärnu poisist Eesti esinumber, mida on Karlsonil ühist Dwayne „The Rock“ Johnsoniga ja mitu lõuatõmmet jaksab kanuuaerutaja järjest teha? Kohe saad teada.
Spordi juurde jõudis Pärnust pärit Joosep sõpradele uhal, kes vedasid ta esmalt maadlustrenni. Seal püsis 10-aastane poisiklutt vahelduva eduga napi aastakese. Seejärel jäi ta kehalise kasvatuse ujumistunnis silma Tiina Hodakovile, kes lisaks õpetajaametile tegutses Pärnu Aerutamisklubis treenerina. Hodakov nägi, et poiss libiseb basseinis väga hästi ja otsustas ta trenni kutsuda.
„Pidasin seal esialgu vastu vaid kaks nädalat,“ meenutab 63-kordne täiskasvanute Eesti meister. „Kuna oli sügisene aeg ja minusuguseid rohelisi vee peale ei lastud, tundus mulle üsna mõttetu ainult joosta ja jõusaalis rassida. Olin toona parasjagu trullakas poiss, kes joosta ei jaksanud. See tundus mulle täielik piin ja surm koguaeg,“ räägib Joosep naerulsui.
Kanuusõit oli mõnus väljakutse
Mõned kuud läksid mööda ja vahva treeningseltskond viis poisi aerutamistrenni tagasi. Üsna kiiresti jõudis ta kanuutamiseni. „Tegemist on keerulise spordialaga ja esimene suvi kulus puhtalt selle peale, et ma üldse paadis püsiksin ja otse suudaksin sõita. Kanuus tõmmatakse ainult ühelt poolt ja samal ajal tuleb aeruga tüürida. See kõik kokku oli mõnus väljakutse, mis mulle meeldis. Lapse jaoks on kanuusõit tegelikult tore ja mänguline spordiala, sest alguses on hästi palju ujumist. Ilmad peavad muidugi soojad olema,“ meenutab loo peategelane.
Oma esimese ametliku stardi kanuuaerutamises tegi Joosep 2007. aasta suvel. Distantsiks oli 200 meetrit ja noorel sportlasel kulus selle läbimiseks pea kaks minutit (tänasel päeval läheb tal selleks 40 sekundit, toim). Joosep võitis. „Meid oli küll ainult kolm tükki, aga väga tihe rebimine oli – olime kõik sekundi sees. Kõik olid võrdselt sama aeglased!” (Naerupahvakas.)
Noor sportlane sai võidust kõva motivatsioonilaengu ja tundis, et tahab kanuusõiduga tõsisemalt tegeleda. Eeskujusid ei pidanud kaugelt otsima, sest temaga samas klubis treenis toonane Eesti esinumber Danek Tšuškin. „Mulle jäi ta silma sellega, et surus rinnalt 140 kg. Varateismeline nagu ma olin, oli minu esimene eesmärk ka 140 kilo ära suruda. Tolleks hetkeks oli Danek 14 aastat trennis käinud ja siis mõtlesin, et selle tahaks ka üle teha,“ meenutab Joosep esimesi seatud sihte. Olgu siinkohal öeldud, et esimene mainitud eesmärkidest on täidetud, teiseni on veel pisut minna.
Mitmekülgne spordimees
Suvi on aerutajate jaoks lihtne – võimalikult palju treeninguid tehakse vee peal ja sinna sisse põimitakse maksimaalselt neli jõutreeningut nädalas. „Täiendavalt teeme erialaspetsiifilisi jõutreeninguid. Näiteks seome endale tennisepalle nööriga paadi alla või paneme kilekoti või langevarju taha lohisema. See tekitab takistuse.“
Vee peal käiakse nii kaua kuni jõed ja järved kinni kaanetavad. Talvisel perioodil tegeletakse lisaks intensiivsetele jõusaalitreeningutele kõige aeroobsega. „Suusatamises oleme päris kõvad tegijad. Isiklikult olen Tartu maratoni lõpetanud kaheksandana (aastal 2018 lõpetas Karlson teise eestlasena, toim). Eesti tingimustes on aerutajate treeningud väga mitmekülgsed. Lõunapoolsetes riikides ollakse aastaringi vee peal, aga meil tuleb kõvasti multisporti sisse.“
Talvised jõutreeningud imiteerivad võistlusmomenti. „Olümpiadistantsi ehk 1000 m läbimine võtab tippudel sõltuvalt vastutuule tugevusest aega 3:45 kuni 4:20. Paneme jõusaalis sellise kava kokku, et meil kulub ühe ringi peale neli minutit. Teed igat harjutust näiteks kümme kordust ja jooksed seejärel järgmist harjutust sooritama. See on päris korralik okseralli,“ kirjeldab Joosep. „Teed neli minutit ära, väike hingetõmbepaus ja siis teed veel kümme ringi.“
Kangidele pannakse sellised raskused, mis on korrelatsioonis vee peal ühes tõmbes rakenduva jõuga – umbes 40-45 kilogrammi. „Just see oma keha jõud ja vastupidavus on aerutajate jaoks hästi oluline. On näiteid küll, kus mehed jõuavad kangi meeletult sikutada, aga vee peal see paati liikuma ei pane.“
Hea näide kanuuaerutaja füüsilisest võimekusest: Joosepi isiklik rekord lõuatõmmetes on 83!
Eesmärk on jõuda olümpiale
Karlsoni selge eesmärk on jõuda olümpiamängudele. Selleks on vaja jõuda 1000 m distantsil maailma 12 parema aerutaja sekka. „Tegelikult tahtsin juba Tokyos võistlustules olla, aga sellele rongile ma ei jõudnud. Kui oled maailmas TOP 12 seas, siis tähendab, et oled olümpial valmis ka medalitele võitlema. Vahed on seal väga väikesed. Kanuutamise maailmas kõvema kategooriaga võistlus pole.
Unelmate võistlusele jõudmiseks tuleb teha tööd eelkõige tehniliste oskuste ja vaimse ettevalmistusega. „Ma ei näe, et mul füüsilise poole pealt enam väga palju areneda oleks. Pigem jääb päris tippu jõudmine praegu tehnilise know-how taha,” räägib Joosep, kes on viimastel aastatel koostööd teinud itaallaste ja varasemalt ungarlaste ning valgevenelastega.
„Isegi kui mul on teadmine mingist tehnilisest aspektist, siis see ei tähenda, et ma seda kohe teha oskan. See on kindlasti miski, millega mul on vaja veel vaeva näha. Kõrvale tooksin ka vaimse poole. Hea näide on äsjalõppenud MM, kus ma nägin juba kodustes ajasõitudes, et mu tulemused pole nii head kui augusti esimeses pooles. Tekkis enesekindluse langus ja paratamatult tulid negatiivsed mõtted pähe. Tippsportlasena tuleb sellistest asjadest üle olla,“ sõnab hiljuti Taanis kanuuaerutamise MM-il 5000 meetri distantsil üheksanda koha teeninud eestlane.
Kuldsete kätega tippsportlane
Hobidest rääkides toob Joosep esile murdmaasuusatamise, orienteerumisspordi ja elamusjooksud. „Kui spordist eemale tulla, siis mulle meeldib tohutult oma kätega midagi valmis meisterdada. Näiteks puutöö või remondi tegemine. Kõik hakkas pihta põhikoolis tööõpetuse tundides. Seal hakkasin ehitama mudellaevu ja -autosid, millega sai isegi võistlemas käidud.“
Praegu on tegusal mehel käsil korteriremont. Kui korteri sain, siis oli see selline, et koli sisse ja ela. Mina nägin aga vaimusilmas, et see võiks olla teistsugune. Põhimõtteliselt võtsin elamise nulli maha ja hakkasin otsast peale. Mulle meeldib, kui kodus on kasutatud võimalikult vähe nn poolfabrikaat tooteid. Enamus asju, alustades näiteks voodist, on enda tehtud.“
Joosep tunnistab, et ülemäära palju aega tal nokitsemiseks siiski ei jää. „Spordi arvelt ma aega ei näpista, mistõttu on mingid asjad jäänud remonti tehes venima,“ ütleb ta.
Lisaks sporditegemisele ja meisterdamisele õpib mees osakoormusega Tartu Ülikoolis majandust. „Neli aastat olen õppinud ja loodan, et nüüd viiendaga saab tehtud.“
Brändidest eelistab Under Armourit
Koostöö Sportlandiga äratas Joosepi huvi Under Armouri vastu ja kuigi tema kokkupuude brändiga on alles nooruke, kiidab ta nende valikut. „Palju on sini-must-valgetes toonides varustust, mida võistlustel kasutada. Teiseks meeldivad mulle kergelt kompresseerivad võistlus- ja treeningriided ning ka selles osas on Under Armouri valik hea. Sellel on tegelikult praktiline pool ka – kui sul mingid asjad seljas lotendavad, siis see on võistlustel kaotatud aeg.“
„Mulle tohutult meeldib Dwayne „The Rock“ Johnson, kes on selle brändi ambassador. Mulle sümpatiseerib see kutt väga, ta on sõna otseses mõttes vinge kivi. (Naerab.) Sealt on ka kindlasti oma mõjutus tulnud. Kui keegi on veidi iidoli rollis, siis sama kaubamärgi kandmine aitab natuke temaga samastuda. Väike enesekindluse boost,“ sõnab ta.
Joosep jätkab pärast paarinädalast puhkust treenimist ja tema järgmine suur sihtmärk on Pariisi olümpiamängudele jõudmine. Tema treener on endiselt Tiina Hodakov, kuid samuti loodab mees treenida oma viimase kahe aasta treeningkaaslase Carlo Tacchiniga Itaaliast.
Tekst: Virgo Agan
Fotod: erakogu
Casalli saadik Gina Bergmann: treeningutega alustades on kaks võtmesõna eesmärk ja tasakaal