Karel Hussar: jooksmine sobib tegelikult kõigile

Karel Hussar on kogenud jooksja, treener ja Kuldne Tervis Spordiklubi kaasasutaja, kelle elu keerleb spordi ja jooksmise ümber. Ta räägib, mis teda selle ala puhul köidab, miks ta soovitab just jooksutrenni ning mida võiks iga algaja jooksja kõrva taha panna.

Kuidas sina jooksmise juurde jõudsid?

Noorena tegelesin jalgpalli ja suusatamisega, aga kui tegin nende aladega lõpparve, siis vedas isa mind erinevatele rahvaspordiüritustele. Nendest jäi just jooksmine kõige rohkem külge – tuli vist kõige paremini välja. Aja jooksul mõistsin, et mul on selle ala jaoks eeldusi ning nii kujunes jooksmisest minu põhiline sport.

Mulle meeldib jooksmise lihtsus: paned tossud jalga ja lähed. Trenni saab teha igal ajal ja igal pool. Vaja on vaid korralikke jooksujalatseid.

Millist rolli mängib sinu elus sport üldisemalt?

Spordil on minu elus väga keskne osa – see on nii töö kui ka elustiil. Käin iga päev kaks korda jooksmas. Ka abikaasa on tippjooksja. Temaga koos veame Kuldne Tervis Spordiklubi ning anname jooksutreeningutel teistele huvilistele oma kogemusi ja teadmisi edasi.

Sport annab rütmi igapäevaelule ja hoiab nii vaimselt kui ka füüsiliselt heas vormis.

Mind köidab jooksmise juures eelkõige protsess – pidev areng, eesmärkide seadmine ja nende poole liikumine. Ja kui mõned eesmärgid saavad täidetud, siis saab alati piire natuke edasi nihutada ning seada juba uued sihid.

Samuti meeldib mulle see tunne, kui raske töö lõpuks võistlustel ära tasub – nii enda puhul kui ka oma klubiliikmete ja treenitavate puhul.

Võitsid möödunud aastal mitmeid jookse. Milline neist jäi kõige eredamalt meelde?

Kõige eredamalt jäävad meelde võistlused, kus sünnivad rekordid või peab tõsiselt võitlema. Tallinna Maraton oli möödunud aastal väga meeldejääv kogemus: Eesti meistritiitel, isiklik rekord, tark jooks ning publik elas rajal meeletult kaasa – see andis viimastel kilomeetritel tohutult energiat.

Millist distantsi meeldib sulle kõige rohkem joosta?

Mulle meeldivad üldiselt kõik distantsid ja võistlemine, aga kõige rohkem 10 km ja poolmaratoni tüüpi distantsid. Need on piisavalt kiired, aga samas nõuavad ka head vastupidavust ja tarku valikuid. 10 km on eriti põnev, sest seal peab suutma hoida kõrget tempot algusest lõpuni.

Milliseid sportlikke eesmärke oled endale püstitanud?

Minu eesmärk on pidevalt areneda ja joosta aina paremaid aegu. Tahan olla konkurentsivõimeline Eesti tippjooksjate seas ning esindada Eestit ka suurvõistlustel. Lisaks on mulle oluline, et saan oma kogemusi ja teadmisi treenerina teistele huvilistele edasi anda ning aidata neil oma eesmärke saavutada.

Milline näeb välja sinu tüüpiline treeningnädal?

See sisaldab tavaliselt 10–14 treeningut. Sinna kuuluvad erineva tempoga jooksud: rahulikud jooksud, taastavad sörgid, tempotreeningud ja intervallid, lisaks tavaliselt ka üks pikem jooks. Samuti teen regulaarselt jõu- ja üldkehalist treeningut, et hoida keha tugevana ja ennetada vigastusi.

Selle kõige juures treenib mu abikaasa samasuguste koormustega, aga leiame aega ja võimalusi ka oma tütre Sädeliisi jaoks. Meie puhul tähendab see nädalavahetustel või lasteaia vabadel päevadel kordamööda treenimist, klubis tegutsemist ja ühistreeningute läbiviimist.

Kuidas leiad motivatsiooni teha trenni ka kõige raskematel päevadel?

Motivatsioon tuleb eelkõige eesmärkidest. Kui on teada, mille nimel trenni teed, on lihtsam ka rasked päevad üle elada. Järjepidevus on kõige tähtsam. Samuti aitab rutiin. Kui treenimine on igapäevaelu osa, siis ei mõtle liiga palju sellele, kas minna trenni või mitte.

Märtsis saabub kevad ning paljud kaaluvad, kas alustada jooksmisega või mitte. Kellele ja miks sina jooksutrenni soovitaks?

Jooksmine sobib tegelikult kõigile. See on lihtne ja kättesaadav viis liikuda ning parandada oma tervist ja enesetunnet. Jooksmine aitab vähendada stressi, parandada vastupidavust ja annab hea energialaengu. Alustada võib väga rahulikult – igaüks saab joosta omale sobivas tempos. Oluline on järjepidevus.

Millist konkreetsemat nõu annaksid algajale jooksjale?

Alustada tasub rahulikult ja mitte liiga kiiresti. Sageli tehakse viga, et minnakse kohe liiga suure koormuse või kiirusega peale. Parem on alustada lühemate ja rahulike jooksudega ning koormust järk-järgult tõsta. Samuti tasub kuulata oma keha ja vajadusel võtta puhkepäevi.

Lisaks on täiesti okei teha vahelduseks ka muid alasid, näiteks ratas, ujumine, suusatamine. Nagu eespool öeldud, siis kõige alus on järjepidevus ning tuleb olla kannatlik – muutus ja areng ei toimu üleöö.

Veel soovitan tuua treeningusse variatiivsust, et ei jookseks igapäevaselt täpselt sama pikalt, sama tempoga ja sama ringi. Mõni päev tuleks võtta kergemalt, mõni päev teha intervalltreening, mõni päev pikem jooks.

Kui eesmärgid on juba konkreetsemad, siis soovitan leida endale sobiva treeneri ning koostöös panna plaan paika ja liikuda oma eesmärkide suunas.

Kuigi jooksmisega alustamiseks ei ole vaja palju, mängib sobiv varustus siiski suurt rolli. Õiged jalatsid ja läbimõeldud riietus aitavad muuta treeningu mugavamaks, turvalisemaks ja nauditavamaks – ka siis, kui alles kujundad oma jooksurutiini. Mida sina varustust valides silmas pead?

Kõige olulisem on jooksujalatsi mugavus ja sobivus. See peab sobima sinu jalale ja jooksustiilile. Algajal soovitan valida universaalse ja hea pehmendusega jooksujalatsi ning mitte keskenduda ainult välimusele – kuigi tänapäeval pakutakse juba väga erinevaid värvilahendusi. Hea ja õige jooksujalanõu aitab jooksu nautida ja vähendab vigastuste riski.

Riietuse puhul on samuti oluline mugavus. Soovitan riietuda pigem kihiliselt, sest siis saab vajadusel kihte vähendada. Samas tasub arvestada, et joostes hakkab kindlasti soojem kui niisama õues olles.

Riietuse puhul mängivad natuke rohkem rolli ka värvid. Talvel, sügisel ja kevadel, kui on rohkem pimedat aega, tuleks turvalisuse eesmärgil arvestada nähtavusega ehk valida võimalusel natuke erksamat tooni riideid või veenduda, et neil on piisavalt helkurmaterjale. Lisaks võivad värvilisemad toonid tõsta enesekindlust ja parandada tuju juba enne trenni algust.

Kas soovitad pigem asfaldi- või maastikujooksujalatsit? Kumba ise rohkem eelistad?

See sõltub sellest, kus inimene jookseb. Kui enamik treeninguid toimub linnas või kergliiklusteedel, siis on pehmem maanteejooksujalats kõige mõistlikum valik. Kui joosta rohkem metsaradadel, siis tasub valida maastikujalats. On ka universaalsemaid mudeleid, millega saab väga edukalt joosta igal pinnasel, näiteks Nike Pegasuse seeria. Kuna mina jooksen väga palju, siis jooksen ka erinevatel pinnastel erinevate jalanõudega.

Kas tooksid välja paar lemmikumat jooksujalatsi mudelit?

Minu lemmikmudelid on Nike Vaporfly ja Alphafly ning Nike Vomero ja Pegasus.

Vaporfly ja Alphafly on väga head võistlusjalatsid – kerged, kiired ja aitavad hoida head tempot võistlusrajal ja pikematel distantsidel.

Vomero 18 ja Pegasus 41 on väga mitmekülgsed jooksujalatsid, millega saab teha igapäevaseid trenne nii metsas kui ka asfaldil, aga ka tempotreeninguid. Need on piisavalt pehmed, et säästa jalgu ka rohkem kilomeetreid kogudes, samas piisavalt kerged ja kiired, et joosta ka kiiremini.

Miks eelistad just Nike jalatseid ning miks see bränd sulle meeldib?

Nike meeldib mulle eelkõige oma innovatsiooni ja pideva arengu poolest. Nad panustavad väga palju jooksujalatsite tehnoloogiasse ning kogu varustus on väga kvaliteetne. Mulle meeldib eriti nende jooksujalatsite mitmekülgne valik, toodete kergus ja kvaliteet ning huvitavad värvilahendused.

Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Keir Rämson