Kui Karl Markuse Antsoni nimi võib veel eestlaste jaoks võõras tunduda, siis tema töid on viimasel ajal kohanud kindlasti igaüks, kes vähegi silmad lahti hoiab. Plakatid Karli maalitud piltidega Eesti olümpiasportlastest ehivad nii linnatänavaid kui erinevate ajakirjade ja ajalehtede lehekülgi.
Nagu unenägu
Idee maalida olümpiasportlasi hakkas küpsema 2014. aasta lõpus, peale seda, kui Karl oli maalinud ja kinkinud Sportlandile tänutäheks koostöö eest pildi Brasiilia jalgpallur Neymarist. Õnnestunud töö tekitas noores kunstnikus soovi veel sporti lõuendile püüda, üks mõte viis teiseni ning ühel hetkel saatis Karl oma idee maalida olümpialasi Eesti Olümpiakomiteele (EOK). Edasine on juba ajalugu.
“See hetk oli väga võimas, kui olin maalid valmis saanud ja need EOK-le üle andsin,” meenutab Karl ja lisab, et kohati on päris imelik tunne oma pilte nüüd igal pool näha. “See tundub praegu juba tavaline, aga vahel tuletan endale meelde, mida see tegelikult tähendab ja mõnikord ma ei suudagi uskuda, et see on päriselt juhtunud! Nagu viibiks natuke unenäos,” räägib Karl, kuidas enda kätetöö nägemine tänavapildis ja meedias talle mõjunud on.
Maalimine on see õige
Kuidas aga Karl üldse kunsti juurde jõudis? Noormees ütleb, et otsis juba väikesest peale mingisugust eneseväljendusviisi. Kõige rohkem inspireerisid teda erinevad raamatud. Juba 6-aastaselt sattus poisile kätte Harry Potteri seeria kolmas raamat, mille ta ühe hooga läbi luges, edasi neelas ta ülejäänud Potteri raamatuid ning luges sealt peale palju erinevaid seiklus- ja fantaasiavaldkonda kuuluvaid jutte. “Kirjandus on ülivõimas ja kui väiksest peale lugema hakata, siis areneb kujutlusvõime tohutult. Vaatasin ka erinevaid multikaid ja tahtsin seda kõike, mida lugesin ja nägin ka ise kuidagi reaalsemalt kogeda,” selgitab Karl, kes koos vendadega hakkas õige pea ka erinevaid lugusid käsitsi kirja panema. Kuna ainult sõnadest paistis väheks jäävat joonistas Karl juurde pilte. “Raudrüüd, lossid, kindlused, maailmakaardid,” loetleb noormees asju, mis teda looma inspireerisid. “Põhikoolis olin veel kindel, et ma ei taha minna kunsti õppima, vaid soovin omal käel õppida ja areneda, aga sain sellest üle ning läksin ikkagi kunstikooli. Alguses mulle maalimine üldse ei meeldinudki, aga sattusin Toomas Tõnissoo maalitundi ja … seda, kuidas ta rääkis on raske edasi anda, aga just siis sain aru, et maalimine ongi täpselt see, mida olen otsinud.”
Foto: Sportland
Põhjalik kunstnik
“Kui ma maalin, siis ma ei taha kopeerida ainult inimese välist visuaalset vormi, vaid soovin pildis edasi anda võimalikult palju inimese olemust,” selgitab ta. Et paremini sportlaste olemust edasi anda, eelnes ka kõikide olümpialaste maalide valmimisele põhjalik eeltöö. Karl kuulas sportlaste antud intervjuusid, käis sportlasi ise treeningutel pildistamas, uuris nende muusikaeelistusi ning püüdis õppida neid seeläbi isiklikul tasandil tundma ja alles siis võttis pintsli kätte.
Karl, olles olnud ise lapsena kiglik spordivõistlustel osaleja, kujutab hästi ette, millist pingutust, kirge ja tööd tippsport nõuab ning leiab et see on väga sarnane pühendumusele, mida on vaja maalimiseks. “Ma tahtsingi panna piltide sisse just seda töö tegemise hetke. Ise trenni tehes või ka maalides, olen aru saanud, et elus läbi löömiseks tuleb millelegi väga pühenduda ning et töö tegemise vaev, kirg, ülim keskendumine ja ülim pingutus viib eduni,” usub Karl.
Foto: erakogu
Sportlik kunstnik
Karli kurvastab, et loomeinimeste kohta on levinud arvamus, et nad on pigem põdura tervisega või alkoholilembelised ning spordiga ei tegele, ja sportlaste kohta arvatakse, et kui on lihaseid, siis järelikult ei ole mõistust. Sellised stereotüübid on teda aga alati häirinud ja ta soovib näidata, et üks ei välista teist.
Noor kunstnik on ka ise alati sportlik olnud, täna tegeleb ta peamiselt jõusaalitreeninguga, kuid käib ka jooksmas ja on avastanud longboard’i. “Elus peab valitsema tasakaal. Kui teeksin 24/7 ühte asja, siis ma ei tunneks ennast õnnelikuna. Trenn annab väga palju ja tänu sellele on mul rohkem ka läbi kunsti tagasi anda,” leiab Karl. “Minu jaoks on väga tähtis tegeleda pidevalt enesearenguga ning enim oluliseks pean püüdlust oma potentsiaali maksimaalse kasutamise poole. Kunst ja sport aitavad mõlemad mind sellel teel.”
Youtube’i on üles laetud videod sellest, kuidas maalid olümpiasportlastest valmisid. Siit saab vaadata, kuidas ilmus lõuendile Gerd Kanter.
Tekst: Merilin Piirsalu
Matkanädal ja filmiõhtud kutsuvad augustis Kõrvemaale