Karol Kovanen on sündinud Tallinnas, lapsepõlv möödus Pelgulinnas ja Mulgimaal. Elanud on ta aga nii Soomes kui ka Moskvas. “Tallinnast pärit metropoliit- mulk,” muigab mees ise, kui oma päritolu lühidalt kokku võtab.
Kahe alaliidu juht on kogu oma elu olnud ihu ja hingega tõeline sportlane. Ilmselt on ta proovinud rohkem spordialasid, kui mõni teine võib iial unistadagi.
Ujumine tegi jalad korda
Kui kõik läinuks teisiti ja saatuse sõrm poleks vahele seganud, võinuks Karol Kovanen tegelda üksnes jäähokiga. Just see oli tema esimene armastus. “Siis aga tuli ennastsalgav väravavahitöö. Saatuslikuks sai üks tõrje jalgpallimängus, kui värava kaitsesin ära, aga seda kõike omaenda sääreluu hinnaga,” meenutab Kovanen, kes toona oli vaid 7-aastane.
“Ilmselt oli doktoril paar pitsi hinge all, kui ta silma järgi mu jalga paika sättis. Tänu talle sain S-kujulise säärejooksu. Sellega hokit enam ei mänginud. Ravimeetodiks pakuti vanematele kaks varianti: “Kas murrame jala lahti ja paneme raudplaatide ja kruvidega uuesti kokku või viite poisi ujumistrenni.”” Nii algas Karoli ujujakarjäär. Tagantjärele mõeldes on ta isegi õnnelik, et seesugune õnnetus juhtus, sest ujudes tundis ta end nagu kala vees.
Ujumise kui võistlusspordiga tegeles ta kuni keskkoolini. Ja väga edukalt! “ENSV meistrivõistlustel ujusin ennast ikka poodiumile välja ja hiljem Soomes sealsete vanuseklasside finaalidesse. Ujumine pani aluse hilisemale sportimisele ja ravimeetodina toimis ka – täiesti sirged jalad sain,” muigab mees.
Ent nimetatud alad pole sugugi ainukesed, millega Europargi tegevjuht on tegelnud. Lisaks jäähokile, jalgpallile ja ujumisele on ta proovinud triatloni, kolmevõistlust (ujumine, laskmine ja maastikujooks), sõudmist, rattasõitu, sulgpalli, suusatamist, vabasukeldumist. “Kolmevõistluses olen endalegi üllatuseks olnud oma vanuseklassi Soome meister. Ka sõudmises jõudsime keskkooli 14-liikmelise võistkonnaga Soome meistriks.”
„Igaüks võib kopsud õhku täis tõmmata ja ette kujutada, et pea kohal on 60 meetrit vett, nähtavus on null ja oled täiesti üksi.“
Pisut ekstreemsem ettevõtmine oli mehel aga vabasukeldumine – see on sukeldumine sügavusse ilma hapnikuseadmeteta, hinge kinni hoides. Tegu on füsioloogiliselt ja vaimselt väga nõudliku alaga. “Minu sügavusrekordiks jäi 60 meetrit, ujudes omal jõul alla mere põhja ja tagasi üles. Igaüks võib nüüd kopsud õhku täis tõmmata ja ette kujutada, et pea kohal on 60 meetrit vett, nähtavus on null ja oled täiesti üksi. Ilmselt on mõni eestlane käinud nüüd ka sügavamal, aga aastaid sain naljaviluks kiidelda, et olen Eesti sügavaim mees,” muigab Kovanen.
Kolm last, töö ja sport
Praegu on Karol Kovaneni põhilised hobid suusatamine ja jalgrattasõit kõikvõimalikul moel. Kui ta katsetab mõnda uut ala, siis küllalt tõsiselt. Kovanen on suuskadel ja sõitnud jalgrattal ümber Peipsi järve. Mullu osales ta aktiivselt jalgratta võistlussarjades, eesmärgiks mahtuda Filtri maanteesarjas saja parema sekka ja maastikumaratonidel maanduda 200 kanti. “Sel hooajal on kolm last, töö ja kaks spordiliitu teinud ajakavas sedavõrd kärpeid, et olen osalenud võistlustel tervisesportlasena ja nautinud pigem rahvaspordiürituste lusti ja melu,” räägib Kovanen.
Ometi leiab ta endiselt aega olla nii sulgpalliliidu kui ka ujumisliidu president. Mis teda selleks motiveerib? “Mulle tähendab sport ühiskondlikku eesmärki, erinevad alad on vahend eesmärgi saavutamisel. Laste ja noorte liikumisharrastus, võistlussport, tippsport, rahvasport, kaasaelamine, positiivne emotsioon… Vahet ju pole, mis spordiala, eesmärk on sama ja publik üks. Spordi abil saab teha palju head ja see mind motiveeribki,” vastab Karol Kovanen.
„Mulle tähendab sport ühiskondlikku eesmärki, erinevad alad on vahend eesmärgi saavutamisel.“
Õigupoolest polnud ühe või teise alaliidu presidendiks olemine Kovanenile eesmärk omaette. Juhused lihtsalt langesid kokku. Ühelt poolt nägi ta seda kui järjekordset ekstreemset katsumust ja teiselt poolt mõistis, et kahe alaliiduga saab olla kasulik suuremale inimeste hulgale. “Jõuan saada hakkama ühega, jõuan ka kahega; vaja on keskenduda olulisele. Enamikul spordiliitudel on samad probleemid, ka lahendused on tihti samad, pigem tekibki kahe ala juures olemisest sünergia. Sulgpall ja ujumine, mis muidu kokku ei puutuks, on teineteisele kasulikud.
Annan endale siiski aru, et üksi ei jõua keegi midagi ära teha, ei ühes ega kahes kohas. Jõud on koostöös ja heas meeskonnas,” arutleb Kovanen. Ja lisab: “Suure osa oma vabast ajast olengi nendesse spordiliitudesse investeerinud. Samas on see olnud mu enda valik ning kuna mäng käib suurema hea nimel ja mõni oluline algatus on ka õnnestunud, siis olen rahul. Saan juba öelda, et nii ujumises kui ka sulgpallis on käivitunud edukad kooliprojektid ja üle-eestilised koolitusprogrammid. Üle 600 kooli- ja lasteaiaõpetaja on saanud tasuta koolituse nii ujumise algõpetuse kui ka sulgpallitundide korraldamiseks.”
[alert color=”gray” icon=””]
Tartu ujumisklubi edu saladus
Tartu ujumisklubil on üle 900 liikme ja iga päev treenib seal sadu rõõmsaid noori. “Mis on meie saladus?
Ma arvan, et see on meeskonnatöö. Nii treenerite kui ka kogu organisatsiooni töö kokku,” hindab ujumistreener Janno Jürgenson. “Just see on võimaldanud meil võita ka lapsevanemate usalduse.”
Treeneri sõnul annab palju juurde seegi, et lisaks ujumisele pakub ujumisklubi triatlonitreeninguid. “Meie tugevus on organisatsiooni süstemaatilisus. Meil on omad kriteeriumid, mille abil oleme klubi üles ehitanud.”
Iga uue hooaja alguses jaotavad treenerid lapsed rühmadesse, aluseks normatiivide tabel. Kui laps on orienteeritud ujumisspordile ja täitnud vastava vanuseklassi normi, siis on tal võimalik kandideerida nn spordisõprade rühma. Kui laps soovib tegelda ujumisega, kuid ei ole huvitatud võistlemisest ega ole täitnud vastava vanuseklassi normi, siis treenib ta väiksema koormusega nn veesõprade rühmas.
Miks on hea olla Tartu ujumisklubi liige?
“Sest meiega koos on kõige parem,” vastab Janno Jürgenson. “Tartu ujumisklubi meeskonda kuulumine annab positiivse tunde.
Vaata Tartu ujumisklubi kodulehte!
[/alert]
Tekst Ann Hiiemaa, fotod Meeli Küttim
Rae ekstreemspordikeskus ulatub maailmatasemele