Kunagi ei või päris kindel olla, millal lumi maha sajab, seega tuleb tõsistel huvilistel talispordihooajaks valmistumiseks täiendavaid võimalusi leida. Nii näiteks treenivad mäesuusatajad lume tulekuni rulluiskudel.
Kuigi maailmas kasutavad mäesuusatajad juba mõnda aega rulluiske alternatiivina nii hooajaks valmistumiseks kui selle pikendamiseks, siis Eestis on seda pigem vähe praktiseeritud. „Käisin mäesuusatamise kursustel ühe treeneri juures, kes pikendab juba aastaid oma mäesuusahooaega rullidel. Mind hakkas see teema huvitama ning kutsusin ta Eestisse koolitust läbi viima,“ räägib ESSIA (Eesti Suusa- ja Lumelaua Instruktorite Liit) suusainstruktor Valdo Kangur. Tema initsiatiivil toimuski Tallinna Lauluväljakul nädalane koolitus, mille käigus said huvilised teadmisi, kuidas rulluiskudel treenides mäesuusatamise oskusi parandada.
Alustada tuleb baastehnikast
„Koolitusel alustati rulluisutamise A-st ja B-st ning võeti ette tasakaal, pöörded, pidurdamine jms, sest ükskõik millise tehnilise alaga on ilma baastehnikata keeruline tegeleda. Mina polnud varem üldse rullitanud, alles vahetult enne koolitust panin mõned korrad rullid alla, et natukene harjutada. Alguses oligi raske ning isegi mõne korra kukkusin, aga tunnetus paranes üsna tempokalt,“ räägib Valdo.
„Minu jaoks on selle treeningu suur pluss see, et kuna tahan talvel mäesuusatada ning olen ka instruktor, siis pean ennast vormis hoidma. Kuna paus hooaja vahel on üsna pikk, siis kaob selle jooksul tunnetus ning esimesele lumele minnes tuleb tehnikaga uuesti harjuda. Üldfüüsilist võin teha ju ka joostes, aga sellel pole mingit sarnasust mäesuusatamisega. Rullidel saan sarnase tunnetuse ning samal ajal ka füüsilise koormuse,“ kiidab ta.
Päris samaväärsed rulluisutamise ja mäesuusatamise treeningud mõistagi ei ole, aga sarnasust on piisavalt. „Mäesuuskadega sõites on kehaasend ja stabiilsus väga määravad. Rulluiskudega mäesuusatamist imiteerides saad analoogseid liigutusi järele teha. Suurim sarnasus rulluiskudega mäest alla sõitmise ja mäesuusatamise vahel ongi stabiilne keha kontroll. Kui sa keha ei kontrolli, siis pole võimalik kumbagi ala hästi harrastada,“ selgitab Valdo. „Tasakaalu on rulluiskudega raskem saavutada kui suuskadel ning kiiruse kontrollimisel peab olema väga täpne. Üldiselt on rulluisud väga nõudlikud, väga lihtsalt võib kontroll kaduda,“ lisab ta.
Alternatiivne hooaja pikendus
Koolitusel osales ka Rulluisukooli treener ja mäesuusainstruktor Karl Kristian Alasi, kes sai uusi kogemusi ning täiendust oma treeningute harjutusvarasse.
„Kursus oli üles ehitatud nii, et esimestel päevadel keskenduti rohkem rulluisu algteadmistele ning liiguti edasi mäesuusatamise poole, siis pandi nõlva peale koonused maha, sai vastavaid harjutusi teha ja rada sõita. Põnevaks läkski minu jaoks siis, kui mäesuusa aspekt juurde tuli. Vau-efekti tekitas arusaamine, kui uskumatult sarnane on kehatunnetus rulluiskude ja mäesuuskade puhul,“ räägib Karl Kristian.
Ta leiab samuti, et rulluisud on mäesuusatamisele hea alternatiiv. „Tõsise harrastaja jaoks on see nn vaese mehe soojendus talveks. Sobib nendele, kel ei ole võimalik enne hooaega lumele minna. Rulluiskudel õnnestub ennast enne hooaega n-ö soojaks sõita, leida asendid ja tunnetus, mida suuskadel vaja on. Uiskudega saab teha pöördeid, erinevaid harjutusi, tokid maha panna ja ümber nende sõites mäesuuska imiteerida. Kindlasti toetab ja pikendab see olematut Eesti lühikest suusahooaega,“ arvab ta.
Kas soovid proovida?
Rulluisutreeningud mäesuusa hooaega silmas pidades toimuvad Valdo ja Karl Kristiani eestvedamisel Tallinna Lauluväljakul kaks korda nädalas. Treenida saab kuiva ilmaga lume tulekuni.
Kõik huvilised võivad grupiga liituda, ka siis, kui rulluiskudel erilisi kogemusi veel pole. Harjutusi tehakse alustades kergematest ning kui siledal pinnal on tehnika selgemaks saanud, liigutakse edasi nõlvadele. Kui siledal pinnal keppe ei kasutata, siis nõlvadel võetakse ka need appi – täpselt nii, nagu mäesuusatamise puhul.
Trenni tulles peaks kaasa võtma rulluisud, mis võiks olla kolmerattalised, sest nendel on rattad suuremad ja raam lühem, mis võimaldab paremini manööverdada. Samas ei ole ka teistsugused uisud takistuseks, sest proovida ja õppida saab ikka. Peamine on huvi ja tahtmine. Kindlasti peab trennis kandma kiivrit ning soovitavalt ka põlve, küünarnuki- ja randmekaitsmeid.
Boonuseks värske õhk ja uued kogemused
Valdo sõnul on nende treeningul lisaks mäehooajaks valmistumisele ka muid plusse. „Me saame trenni teha õues värskes õhus, mis on niikuinii mõnus, aga veelgi olulisem on väljas viibimine praegu, kui levimas on viirused. Samuti saab selles trennis teha midagi teistmoodi kui seni harjunud oled ning avastada rulluisutamist ja mäesuusatamist uue nurga alt,“ ütleb ta.
Karl Kristiani sõnul aitab treening ka emotsionaalselt tugevamaks saada. „Uue asjaga alustades on inimestel üldiselt ikka pisike hirm sees, et ei julge või ei saa. Aga kui võtad julguse kokku, teed midagi, mida varem pole teinud ning saad aru, et suudad küll, siis see mõjub väga hästi vaimule. Uute eesmärkide täitmine saavutamine ja hirmudest üle saamine annavad samuti positiivseid emotsioone.“
NB!
Kui tunned treeningu vastu huvi, siis võta ühendust Eesti Suusa- ja Lumelaua Instruktorite Liiduga ja jälgi nende postitusi. 2021. aasta kevadel alustavad ka uued spetsiaalsed mäesuusa kallakuga rulluisu välitreeningud!
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Anastasiia Volianiuk
Eesti Maastiku Maraton võlub osalejaid ägeda rajaga ning jääb kauaks meelde