Kellad kolmikutele | Sportland Magazine

Jaga „Kellad kolmikutele“

Kellad kolmikutele

Täpsema nimega Timex IRONMAN® Run Trainer™ 2.0 spordikell on varustatud GPSi seadmega, mis võimaldab fikseerida treeningu ajal nii kiirust kui ka jooksutrajektoori (mida hiljem kaardi pealt saab jälgida), mõõdab pulssi ning annab vibratsiooniga märku läbitud distantsi või ajalimiidi kohta või tuletab meelde näiteks joogipausi aega jne. Väga asjalik kell.

Kolmikõdedele antud Timexi kella puhul, võrreldes seda teiste analoogsete GPS-spordikelladega, tuleks ehk märkida, et tegu on kerge ning kompaktse kellaga, mis nääpsukeste maratonijooksjatest õdede käele väga hästi sobib.

Aga kuivõrd nii kõrgel tasemel jooksjad üldse tehnilisi vidinaid abiks vajavad? Äkki on kellad ja muu selline oluline pigem asjaarmastajale? Proff tunnetab oma keha ju niigi, aga amatöör vajab kella, mis talle siis ette ütleb, kui kipub näiteks jooksutempoga üle pingutama. „Eks see tõde on kusagil vahepeal,” ütleb kolmikõdede treener Harry Lember. „On selge, et sportlane ei tohi muutuda n-ö kella orjaks. Kell ei tohi su tegemisi dikteerida. Kell peaks olema lihtsalt abimees.”

See tähendab tunnustatud jooksutreeneri hinnangul seda, et kindlasti ei ole mõistlik päris iga päev kilomeetreid ja pulssi mõõtva kellaga jooksma minna, vahelduseks on mõistlik lihtsalt omaenda enesetunde järgi joosta. „Aga kindlasti on spordikell objektiivsete näitajate hindaja ning sellest aspektist vaadates on see treeningu juhtimisel ikkagi hästi-hästi oluline abimees nii profisportlasele kui ka asjaarmastajale,” tunnistab Lember. „Harrastajale ehk isegi rohkem, sest nemad kipuvad oma võimeid üle hindama ja endale liiga tegema. Kui selline kell on käepärast, näed sellel oma seisundit väljendavaid numbreid, siis tead ka piiri pidada.”

Südamearst Rein Vahisalu on kirjutanud, et Eesti inimesed kipuvad olema väga tehniliste vidinate usku ja tihtipeale ei oska paraku adekvaatselt hinnata oma enesetunnet ega neid ohumärke ja signaale, mida keha sportides väljastab. Selline oma enesetunde ja organismi eitamine võib viia vägagi raskete tagajärgedeni.

„Eks üks asi on enesetunne ja teine asi on andmed, mida kell mõõdab. Neid asju ei tohi mingil juhul vastandada. Mõistlik on enesetunnet ning mõõdetud numbrite vahekordi analüüsida,” räägib Lember. Tänapäeva nutitelefonide maailmas kasutavad paljud mobiiltelefoni tõmmatud spordiäppe, mis samuti olulisi näitajaid mõõdavad. On see ikka mõeldav, et päris tippjooksjad, nagu näiteks kolmikõed Luiged, jooksevad maratoni, nutitelefon vöövahel? Lemberi hinnangul on kõiksugused äpid ning telefoniga sportimised siiski pigem harrastajate rida. Ja oleme ausad, eks ole maratonijooksja jaoks lihtsalt ebamugav telefoni kaasas kanda. Kell on palju mugavam. Ja ega trenni ajal pea ju tegelikult üldsegi olema telefonitsi kättesaadav.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Mart Einasto: „Maratoniks treenides on lihtne üle pingutada”

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus