Tartu Maastikumaraton joostakse juba 41. korda mööda Lõuna-Eesti imeliselt kauneid metsateid. Lisaks 5 ja 10 km distantsile, starditakse ja finišeeritakse 14. mail ka poolmaratonis ja maratonis nüüd Elvas.
Tartu Maratoni Klassiku peakorraldaja Indrek Kelk räägib uutest tuultest ja radadest ning Sportland Eesti brändijuht Dmitri Smirnov tutvustab maastikujooksutosse, millega minna oma parimat sooritust tegema.
Indrek Kelk, millised näevad uued metsarajad välja ja mida jooksjad raja ääres näevad?
Maastikumaratoni rada on nüüd ikka täiesti metsajooks, sest rajad ei läbi ühtegi vähegi suuremat asustatud punkti. Isegi nn külaelu peaaegu ei näe, kui kõrvale jätta mõned üksikud majad, mille vaatekauguselt rada möödub.
Kui nimetada kohti, kust läbi joostakse, siis need väljastpoolt tulijatele väga midagi ei ütle: Vitipalu, Kettneri, Räbi, Palu, Illi. Asulatest läbi ei joosta, küll aga jääb raja äärde kilomeetrite ja kümnete hektarite kaupa väga erinevat loodusmaastikku. Elva ja Palu ilusad männimetsad, mille all paitama kutsuv roheline samblapadi, Elva jõge ääristavad jõeluhad ja vaated Elva jõe ürgorule, väikesed metsarajakesed, mis vonklevad väga erineva näoga segametsades.
Kuna tegu on osaliselt majandusmetsadega, siis on raja ääres ka omajagu erinevas vanuseastmes raielanke, mis kohati ka uuesti metsastatud. Osad pikemad lõigud kulgevad ka Tartu suusamaratoni rajakoridoris, mida enamik ei olegi lumeta perioodil näinud.
Kui raske rajaga on tegu, kui vaadata Eesti maastikujooksude kaarti?
Pigem on rada ikka kergemapoolne. See kulgeb küll maastikul, aga ränkasid mägesid, mida Haanja, Rõuge või Otepää kandis rajale saaks sisse pikkida, meil ei ole. Tartu Maastikumaraton on suunatud igaühele, mitte kitsale sihtgrupile. Tahame tuua metsa ja loodusesse ka neid jooksjaid, kes on harjunud rohkem käima maanteejooksudel ja linnatänavatel ehk kõva sillutisega radadel.
Kindlasti ei ole aga tegu igava ja sileda rajaga, vaid ikka künkast üles ja alla, vasakule-paremale, vahepeal on isegi mõni väike singel, aga seda siiski pigem 42 km jooksul, kuna teistel distantsidel on jooksjate kontsentratsioon liiga suur, et mahukamalt singleid kasutada.
Tavalise maanteejooksuga võrreldes tõstab aga raskusastet metsaradade pehmem pinnas, millel on küll veidi raskem joosta kui asfaldil, kuid see on tavalise jooksuharrastaja jaoks oluliselt jalga ja keha säästvam. Pealegi pole teist maastikujooksu peale Tartu Maastikumaratoni, kus osaleb tuhat või enam jooksjat, seega on raske ennast kellegagi võrrelda.
Miks ja kelle algatusel võtsite kasutusele uued rajad?
Siin ei saa kellelegi ainuisikuliselt autorlust anda, sest kõik on kollektiivne töö. Möödunud sügisel, kui büroorahvaga hooaega kokku võtsime ja analüüsisime oma sündmuste plusse ja miinuseid, jõudsime ühisele järeldusele, et on aeg suuremateks muutusteks. Tegime kõigepealt kontorilaua taga natuke kaartidega eeltööd ja novembri keskel läksime kõik Elvast startides ratastega uusi radasid avastama. Mehed suundusid koos rajameister Assari, projektijuhi Oliveri, ehitusjuhi Rihardi ja teenindusjuhi Kaupoga 42km rada otsima ja naised koosseisus Epp, Gaidi, Liisa-Lotta ja Liina suundusid 21km rajaversioonile testsõitu tegema.
Pärast tegime Assari saunas kõik koos uue analüüsi ja mõned korrektuurid, mis välitöödest silma jäid. Siis tuli paari päeva jooksul lumi maha ning radadele uuesti enne ei saanudki, kui aprilli alguses. Nõnda on uued rajad Klubi Tartu Maratoni töötajate kollektiivne looming.
Kuidas on registreerimine sujunud ning kas tippudel on ka jooksu vastu huvi?
Võrreldes eelmise aastaga sujub registreerimine hästi. Juba täna on kirjas rohkem osalejaid kui oli eelmisel aastal ürituse toimumise päevaks. Kokku ootame pühapäevastele põhidistantsidele 2500-3000 osalejat. Kui eelüritused juurde lisada, siis on oodata 6000-7000 spordisõpra.
Tipud teevad oma plaanid sõltuvalt treeningutest, enesetundest, aga jälgivad ka konkurentide tegutsemist. Usume ja loodame, et nii mõnigi varasem Tartu Maastikumaratoni võitja on stardis.
Kui muidu kõlas Tartu Maastikumaratoni kahe pikima distantsi (42 ja 24 km) stardipauk Otepääl, siis tänavu alustavad jooksjad teekonda Elvast. Samast kohast asuvad rajale ka 10 ja 5 km osalejad ning kõikide distantside finiš on samuti Elvas. Miks tasub Elvasse jooksma tulla?
Selle küsimuse juures palusin oma kolleegide abi ning usun, et iga spordisõber, leiab nendest vastustest selle x-faktori, miks kevadel Elvasse tulla.
· Tartu Maastikumaratoni teeb eriliseks kevadine metsade värskus ja Tartu Maratoni üritustega kaasas käiv pidupäeva elegants.
· Võistluse teeb eriliseks selle toimumise päev – emadepäev. Hea võimalus emadepäeva meeldejäävalt tähistada.
· See on suurepärane võimalus tärkavas looduses akusid laadida. Kvaliteetaeg iseendaga ning tore viis veeta päev Lõuna-Eesti looduses.
· Maastikumaraton annab võimaluse avastada uusi metsateid ning end värskes õhus muust maailmast välja lülitada.
· Tartu Maastikumaraton pakub võimalust eemalduda linnamelust ja ammutada väge ürgsetest metsaradadest. Tule avasta, kui hingekosutav on joosta või kõndida kevadise linnulaulu saatel!
Maastikujooksule ikka maastikujooksutossuga
Kes on maastikul jooksnud, need võivad kinnitada, et väga palju lihtsam on distantsi läbida spetsiaalselt selleks mõeldud jooksutossudega. „Maastikutossu pealmine materjal on tugevam kui asfalditossul ning viimasega võrreldes ei kata jalga võrguline materjal, vaid see on tihedam ja kinnisem. Põhjus on selles, et jalg peab olema kaitstud liivaterade, muda jms eest, et saaks häirimatult joosta ning jalad ei hakkaks ebameeldivalt hõõruma,“ selgitab Sportland Eesti brändijuht Dmitri Smirnov. Ta lisab, et maastikutossu välistald on jõulisema mustriga ning tehtud küllaltki pehmest kummist parema pidamise eesmärgil – maastikujalats peab ju kindlust pakkuma nii niiskel kui libedal pinnasel ning juurikate ja kivide peal joostes. „Pehme välistalla tõttu ei ole soovitatav maastikujooksutossudega asfaldil joosta, sest tallad kuluvad siis kiiresti ära. Vahetald on maastikujooksutossudel jäigem, mis tagab kivide, juurikate ja teistel ebatasastel pinnamoodustistel joostes jalgade kaitse. Tänapäevased vahetallad on valmistatud karbonist, mis tagavad stabiilsema jooksurütmi igasugusel pinnasel.“
Brändijuht kummutab levinud müüdi maastikujooksutossude väga paksu talla ja raske kaalu kohta. „Ajalooliselt on need tossud olnud hoopis õhema tallaga. Maastik on nagunii pehmem ega vaja eraldi nii palju pehmendusi kui näiteks asfaldi jaoks mõeldud jooksujalats. Tänu innovatsioonile pakuvad mitmed tootjad, näiteks Salomon, aga juba väga kõrge pehmendusega tosse. Põhjus on selles, et ka mägedes joostes on vaja märgistatud radadel samapalju pehmendust nagu asfaldil,“ selgitab ta.
Maastikujooksujalatsid ei ole kaalu mõttes kuidagi raskemad maanteel kasutatavatest tossudest. „Tipptossud ei kaalu suurt midagi. Spetsiaalselt mudas jooksmise jaoks toodetud jalatsid kaaluvad veidi rohkem, sest seal on tallakummi rohkem. Päeva lõpuks leiavad kõik endale sobiva tossu sõltuvalt eesmärgist. On olemas ka sellised igapäeva maastikutossud, millega võib ka veidi asfaldil joosta,” ütleb Dmitri.
Tartu Maastikumaratonile sobivad väga hästi näiteks Salomon Ultra Glide 2 või legendi staatuses Salomon Speedcross, mis pole väga suure pehmendusega, aga Elva rajad ei vajagi seda. Samuti on hea valik Nike Pegasus Trail, mis on Nike’i fännide lemmikuks maastikul juba pea viis aastat. Nendel tossudel on väga hea tallamuster ja nad on pealt korralikult kaitstud. The North Face’i valikust võiks sobida Futurelight Trail või Infinite Trail maastikutossud.
Tule jooksma!
Dmitri on isegi mitmel korral Tartu Maastikumaratonil kaasa jooksnud ning kutsub kõiki nautima Lõuna-Eesti vahelduvalt maastikku. „Väga mõnus on nii joosta, kui ümber ei ole autode kära, nautida loodust ja elada teistele kaasa. Uued rajad on nüüd ka päris tasased, seega ei pea pelgama Otepää tõuse. Samuti on Tartu Maratoni sündmuste melu alati tore,” kutsub ta kõiki Elvasse tulema.
PROGRAMM
Tartu Maastikumaratoni programm saab alguse 12. mail, mil stardib Heateo jooks Tartus Tähtvere Spordipargis.
13. mail toimuvad samas kohas ka lastejooksud.
14. mail Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses
07.30-12.50 – Stardimaterjalide väljastamine ja registreerimine (42, 21, 10 ja 5 km)
09.00 – 42 km jooksu start
10.00 – Lastejooksude start (500 m ja 1 km)
11.00 – 21 km jooksu ja kõnni start
12.00 – 5 km jooksu ja kõnni start
13.00 – 10 km jooksu ja kõnni start
12.15 – autasustamine 42 km
13.15 – autasustamine 21 km, vanusegruppide autasustamine (21 km)
13.30 – autasustamine 5 km (kuni 14a)
14.00 – austasustamine 10 km
16.00 – finiš suletakse
Lisainfo ja registreerimine siin.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Adam Illingworth / Mikk Otsar
Milline kevadjope endale valida?