Mina sain pisiku oma vanematelt, kes peamiselt mängivad golfi Lõuna-Eesti küngaste vahel Otepääl. Suuremaks kasvades soovisin, et mu sõbradki sellest lahedast olümpiaalast innustuksid.
Nii hakkasin vaikselt oma maailma ägedaimatele sõpradele golfipisikut süstima, et saaksime vabal ajal koos seda unistuste spordiala nautida. Sõpru pole tavaliselt kerge golfirajale meelitada, kuid lõpuks, kui nad golfist lähemalt kuulevad, innustuvad nad totaalselt. On ju tegemist adrenaliinirohke ja hasarti tekitava harrastusega, mis ei küsi vanust, kehakaalu ega sugu.
Huvi tärkab golfi vaadates
Et sõpru golfirajale saada, olen mõnikord pannud neile esialgu pähe mõtte, et golf on üks lõbus spordiala, mis pakub võimalust lähedaste ja sõpradega koos midagi ägedat teha. Näiteks kui sõbrad tulevad külla, panen taustaks mängima mõne golfivideo, ja kui kellegi pilk jääb telekasse kinni, siis vihjan, et ka tema võib lüüa palli 200 meetri kaugusele või et temagi suudaks 5-meetrise putti auku lükata. Tasapisi huvituvad sõbrad golfi põnevamatest reeglitest ning telekast sporti vaadates tekib arutelu, mis äratab paljudes huvi ise proovida. Kui väike hasart on juba tekitatud, teeme esimese sammu ja lähme koos golfikeskusesse väikesele visiidile. Õnneks saab golfi mängida juba Otepääl, Pärnus, Saaremaal, Tallinnas ja naaberriikideski.
Praktilised õppetunnid
Kui viin sõbrad Otepääle sportlikku päeva veetma, siis külastame kohalikku golfiklubi ja käime range’il palle löömas, kus ma neid natuke õpetada saan. Kuna igal pool räägitakse, et golf on kallis, siis olen näidanud, et nii hirmkallis tegelikult ei ole. Range’i žetoonid ei maksa müstilist hinda ja putti saab harjutada täiesti tasuta. Korraldan sõpradele väikese puttamisvõistluse, mille taustal selgitan reegleid ja teen golfihuumorit. Võistlusest ma ise osa ei võta, vaid jälgin, et sõpradel oleks huvitav (koostan eri raskusastmega radu, kergemast raskemaks). Pärast seda sööme klubirestos Mr Jakob kerge eine ja naudime Otepää suurepäraseid vaateid. Sellega olen üldjuhul kümnest sõbrast neljale pisiku andnud ja edaspidi vaatame juba, kuidas päris rajal mäng sujub.
Otepää lummavad vaated
Söögilauas läheb jutt iseenesest Otepää golfiväljaku võludele. Otepää rajad on oma tõusude ja languste, tiikide ja järvedega tähelepanuväärsed. Ilusa ilmaga on igal väljakul mõnus golfi mängida, aga Otepää vaated on minu jaoks teistest Eesti väljakutest üle.
Veel räägin sõpradele, kuidas näeb välja minu golfipäev: hommikul tulen, käin administraatori juures, peale seda lähen range’ile ja puttamisalale. Kui saabub aeg minna rajale, naudin 18-rajalist golfiväljakut ja samal ajal saan võistelda kas iseenda, sõbra või täiesti juhusliku mängukaaslasega.
Suurepärane mäng
Golfis saab alati võistelda, ja see tekitab erilise hasardi.Ma võin võistelda enda parima tulemusega või kaasmängijatega või üritada elu esimest hole-in-one’i (ühe löögiga pall auku lühikesel PAR3-rajal) või näiteks eagle’it (kaks lööki alla raja etteantud par’i ehk ideaaltulemuse). Enda parimat tulemust taga ajades ei keskendu ma kindlasti ainult tulemustele, aga kui mõni rada ei tule hästi välja, saan seada kohe uue eesmärgi, mida saavutada. Selles mõttes on golf suurepärane mäng.
Peale mängu ootab soe saun, kus on hea lõõgastuda. Siis tõmban puhtad riided selga ja suundun restorani, kus kaaslastega tulemused kokku arvutada, mängu jooksul juhtunud naljakaid või keerulisi situatsioone meenutada ning värskendavat sööki-jooki manustada.
Kui tahad proovida
Üsna kindlasti tekib küsimus, et kas rajale saab kohe minna või tuleb enne läbida kursus. Kuna golfis peab enne rajale minekut olema läbitud green card’i koolitus, siis mina isiklikult uuriksin caddiemaster’ilt ehk administraatorilt, kes iga päev mängijate liikumist rajal korraldab, et kas võiksime teha näiteks üheksa rada neljakesi, kui kolmel puudub green card. Ütleksin, et sõpradel on golfi vastu huvi tekkinud ning nad tahaksid mängu oma silmaga näha ja proovida. Sellisel kokkuleppel saab koos sõpradega minna rajale nende tärganud huvi rahuldama siis, kui väljakul on vähem mängijaid, näiteks varahommikul või peale mõnda suuremat võistlust.
Tahad ikka tagasi
Seletan üldjuhul sõpradele ära, mida võib golfirajal teha, kuidas on õige käituda ja riietuda ning mida teha ei või. Väljakul olles jälgin, et neil oleks lõbus, kuid samal ajal järgime ühiselt golfireegleid. Väga oluline on tagada ka teiste mängijate turvalisus.
Igale golfarile on teada, et kui saad rajale, siis tahad sinna tagasi isegi siis, kui mäng just kõige paremini välja ei tulnud. Vahel ajab närvi ja siis ei taha paar päeva golfist kuuldagi, kuid lõpuks lähed ikka tagasi. See mäng treenib kannatlikkust ja enese vaos hoidmist, ning mis põhiline – viisakust teiste mängijate suhtes.
Kõik eelnev kulmineerub tavaliselt sõprade green card’i kursustega, peale mida saame juba rahulikult planeerida golfiseiklusi nii koduväljakul kui ka teistel lahedatel golfiradadel Eestis ja väljaspool kodumaad.
Artikli autor on golfifanaatik, jalka- ja rannatennise treener Sander Pormeister (25) Tartust.
Fotod: Mats Soomre / erakogu