Ujumisoskuse vajalikkust ei sea kahtluse alla keegi: peale selle, et ujumine sobib treeninguks pea kõikidele inimestele, võib ujumisoskus päästa ka elu.
Alates selle aasta jaanuarist hakati kehalise kasvatuse ainekavas rakendama uut õpitulemust, mille eesmärk on tagada kõigile lastele kolmanda klassi lõpuks ujumisoskus ja eakohased veeohutusteadmised. Uue õpitulemuse saavutamise teeb võimalikuks Vabariigi Valitsuse veebruarikuine otsus eelmise aasta veebruarist, millega toetatakse ujumise algõpetust igal aastal lisaks olemasolevale 230 000 eurole riigieelarvest veel miljoni euroga. Uurisime Eesti Ujumisliidu presidendilt Karol Kovanenilt, miks ikkagi ujumisoskus ja ujumise algõpe vajalikud on.
Ujumisoskus annab meelerahu
„Ujumine on eluliselt oluline oskus, mis annab lugematul hulgal veega seotud liikumis- ja ajaveetmisvõimalusi. Äärmuslikul juhul võib ujumisoskus päästa ka elu,“ kinnitab Kovanen. Ujumine ei tähenda, et peaks oskama stiilipuhtalt ja kiiresti krooli või liblikat ujuda ja saltopöördeid teha. „Ujumisoskus tähendab, et sul on vees mitmekülgsed oskused, näiteks oskad sukelduda, hõljuda ja kehaasendeid vahetada, ja et sa saad vees ka ootamatutes olukordades hakkama. See annab võime ja enesekindluse harrastada kõikvõimalikke veealasid, olgu selleks wakeboard, lohesurf, sukeldumine, kanuutamine või lihtsalt meres hullamine,“ kirjeldab Kovanen ujumisoskusega kaasnevaid võimalusi. Ta on kindel, et ujumisoskus annab meelerahu, sest olukordi, kus me veega kokku puutume, pole võimalik alati vältida. „Kui inimene pole veega sõbraks saanud, on vesi talle oht. Kui ta aga on omandanud elementaarse ujumisoskuse, avaneb talle tohutult võimalusi. Hea on see, et asjatundliku õpetamisega õpib ujuma üsna kiiresti ja lõbu valmistab see nii lastele kui ka täiskasvanutele.“
Ohutuse nimel
Ujumise algõppe korraldamine on meie jaoks eluliselt vajalik. Kovanen toob välja statistika, mille kohaselt on Eestis aastas 4,47 uppunut 100 000 elaniku kohta – üle poole rohkem kui Põhjamaades (Rootsis 2,4 ja Norras 1,4).
„Eesti on mereriik, mis on peaaegu igast küljest ümbritsetud veega, peale selle on meil ligi 3000 järve ja jõge. Seega – üks peamisi põhjusi, miks ujumise algõpet paremini korraldada, on turvalisus. Eesti laste ujumisoskus on Põhjamaade laste omast märksa kehvem, sest üle poolel viienda klassi õpilastest ei ole piisavat ujumisoskust, et ennast ohust päästa,“ selgitab Kovanen. Rahvusvahelised kogemused ja WHO ülemaailmne aruanne näitavad, et parem ujumisoskus on kõige lihtsamini kättesaadav meede, millega uppumissurmasid ennetada. Riikides, kus on olemas ühtne kooliujumise kava ja õpetamismetoodika ning kus on kehtestatud ujumisoskuse standard, on tunduvalt vähem uppumissurmasid.
Kas oskad ujuda?
Kuidas siis ikkagi kindlaks teha, kas me oskame ujuda? Üldiselt kipuvad inimesed arvama, et oskavad ujuda, kuid ohtlikus olukorras ei pruugi piisata sellest, et tavaliselt läbid ujudes ühe basseiniotsa. Ujumisoskus sisaldab tegelikult erinevaid osaoskusi, mis on määrava tähtsusega uppumisõnnetuste ennetamisel. Oma ujumisoskuse proovimiseks hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli, sukeldu ja too käega põhjast ese, püsi puhates ja asendeid vahetades kolm minutit paigal, seejärel uju 100 m selili ja tule veest välja. Kui oled selleks võimeline, siis võid öelda, et oskad ujuda.
„See on kompleksharjutus, mis ei nõua tegelikult suurt pingutust ega head füüsilist vormi. On oluline, et inimene suudab lõdvestunult hingata ja lasta veel ennast kanda ning tunneb ennast vees enesekindlalt,“ selgitab Kovanen. „Kui täielik usaldus ja kindlus veekeskkonna suhtes puudub, kasutab inimene jõudu ja tema hingamine on raskendatud. Sellisel juhul ei suuda seda kompleksharjutust teha ka väga heas füüsilises vormis inimene. Seetõttu ei sobi ujumisoskuse määratluseks näiteks 25 m läbimine basseinis – selle suudab nii mõnigi ära teha jõuga ja minimaalselt hingates, aga see ei taga, et ta saab päriselt vees hakkama,“ lisab ta.
Ujumise algõpe
On tähtis, et uuest aastast rakenduv kehalise kasvatuse ainekava õpitulemus võrdub ujumisoskusega, kuna see annab kõigile lastele võimaluse ujumine koolis selgeks saada. Sedasi saavad nii lapsed kui ka lapsevanemad laste ujumisoskuse kohta tõest infot.
Ujumise algõpetuse läbiviimist koordineerib Eesti Ujumisliit koostöös kohalike omavalitsuste, koolide ning kehalise kasvatuse ja ujumise õpetajate-treeneritega. „Kuna koolis käivad kõik lapsed, suunab riik oma toe koolilastele. Eesmärgiks on hiljemalt kolmanda klassi lõpuks ehk esimese kolme kooliaasta jooksul ujumine lastele selgeks õpetada,“ ütleb Kovanen.
Ujumise algõpetuse läbiviimisel võetakse arvesse, et kooliujumise tunnid on efektiivsemad siis, kui:
1. neid annavad koos ujumistreener ja kooliõpetaja
2. rühmas on maksimaalselt 12 last
3. lapsed on oskuste järgi rühmitatud
4. need algavad võimalikult vara (esimeses klassis)
Kui loetelu kolm esimest eeldust olid täidetud, siis omandas 40 ujumistunniga 200 m ujumisoskuse üle 90% lastest, aga 25 m nõude täitis 100% lastest. Enesepäästmise seisukohast on esmatähtis rõhuda sukeldumis- ja hõljumisoskuse omandamisele, sest see paneb aluse lapse veeohutusteadmistele ja ujuma õppimisele.
Tekst: Merilin Piirsalu
Jää ja lume peale surfama!