Ta on energiline, pühendunud, rõõmsameelne, armastab liikuda, teeb palju ja jõuab palju. Talle meeldib ennast proovile panna ja ta nakatab ka teisi oma aktiivsusega. Tal on tahtmist õppida, vaeva näha ja ta ei viska kohe püssi põõsasse, kui mõni asi välja ei tule. Ta on hea suhtleja. Oma inimene. Laias laastus niisugune on Koolitantsul osaleja koondportree, mille joonistasid tantsijad Eliisabel Jõela, Liisa Johanna Lukk ja Janette Norkko ning Koolitantsu korraldajad Raido Bergstein ja Doris Feldmann.
Koolitantsu festivali idee on olnud algusest peale sama: motiveerida tantsuga tegelevaid koolilapsi treenima, tuua nad kokku, et üksteiselt mõõtu võtta. Siiani toimus festival konkursi põhimõttel: tantsutrupp valmistas ette omaloomingulised tantsud, millega võisteldi kõigepealt kodumaakonnas, siis paremad juba piirkondlikul tantsupäeval ning parimatest parimad pääsesid lõppkontserdile. Ettevõtmine kasvas suureks sajandivahetuse paiku. 2005. aasta festivalil osalejate arv – 6450 tantsijat 430 tantsutrupist – on jäänud senini rekordiks.
Raido Bergstein: “Head tantsijad on alati ka tugevad isiksused, eripärased karakterid. Aga mis on neil kõigil ühine – väga tugev energia. Kui nad koos tantsu käima tõmbavad, on see miski, mida tasub näha ja tajuda.”
Eriline aasta
2015. aasta oli Koolitantsule eriline. Juhendajad said puhata iga-aastasest kohustusest uusi tantse välja mõelda. Selle asemel kutsuti tantsijad ühepäevasesse õpikotta, et nad saaksid ennast iseseisvalt proovile panna. Maakondade õpikodadesse tuli 1500 tantsijat üle Eesti. Päev otsa harjutati koreograafide käe all teadmisega, et õhtul tuleb casting – osatäitjate valik sügisel etenduvasse tantsulavastusse. Välja valiti 70 tantsijat, kes õppisid augustis Käärikul ühe nädala jooksul tantsulavastuse selgeks.
Doris Feldmann usub, et noortele jääb sellest eriline mälestus: “Oli hea näha, kuidas nad intensiivse proovinädala jooksul ühisel arenesid ja kuidagi sulasid kokku. See energia, mis koos harjutamisel tekkis, oli väga suur.” Lavastusega tuuritati menukalt septembris ja oktoobris Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Lavastuse nimi – “Esimene lend” – kannab sümboolset tähendust: need noored ise ongi Koolitantsu Kompanii esimene lend. Raido Bergsteini teada ei ole Eestis varem sellist tantsukompaniid tehtud, eeskuju võeti Põhjamaadest.
Asja tuum on, et noored õpivad üksteiselt ja neil on võimalus õppida koreograafidelt, kellega muidu võib-olla kunagi koos ei töötaks. “Kindlasti saab mõni neist ka professionaalseks tantsijaks. Enamik ei saa ega tahagi ja see polegi oluline, aga see kogemus, lähedane kokkupuude tantsukunstiga jääb neile eluks ajaks,” ütleb Bergstein. 2016. aasta tuleb taas teisiti ja veelgi ambitsioonikam. Traditsiooniline konkursiformaat läheb edasi, kevadel aga pannakse kokku Koolitantsu Kompanii uus lend parimatest noortest tantsijatest üle Eesti.
[alert color=”gray” icon=””]
Liisa Johanna Lukk (18)
alustas seitsmeaastaselt tantsimist, tegeles aasta balletiga, kümme aastat on tantsinud rahvatantsuansamblis Sõprus ja viimased kolm aastat ETA tantsukoolis.
“Eesti-aineliste tantsude töötoas, kus mina osalesin, oli tegelikult palju neid, kes polnud nüüdisaegse tantsuga varem kokku puutunud ja pidid Käärikul nädalaga endale võõrad koreograafiad, eri stiilide liikumised selgeks saama.
Nad arenesid tohutult kiiresti – kokku olid tulnud tõesti väga andekad inimesed – ja seda oli hästi tore vaadata.”[/alert]
[alert color=”gray” icon=””]
Eliisabel Jõela (14)
on õppinud viis aastat ETA tantsukoolis, osaleb Viimsi keskkooli näitetrupis ja Tallinna rahvaülikoolis Maret Oomeri teatrikoolis.
“Meie peres on kõik tantsuinimesed ja ka mind tõmbas tants juba varakult. Tantsu kaudu saan ma kõige paremini edasi anda, mida ma mõtlen ja tunnen.
Kui mul on raske panna midagi sõnadesse, siis ma väljendan seda kehaga. Muusika annab selleks impulsi. Samuti on tantsuga tegelemine kasvatanud kõvasti mu enesedistsipliini. Alguses oli vahel raske sundida end trenni minema, alati ei olnud motivatsiooni – nüüd olen õppinud seda leidma. Tantsimine on viinud mind kokku paljude toredate ja huvitavate inimestega, kellest osaga kindlasti tulevikus teed veel ristuvad.”[/alert]
[alert color=”gray” icon=””]
Janette Norkko (18)
tantsib ETA tantsukoolis ning teeb kaasa Rahvusooper Estonia lavastuses “Prints ja kerjus”. “Koolitantsu Kompanii õhkkond on väga tore. Meil on igas vanuses noori Eesti eri paikadest ja meid ühendab tantsuarmastus.
Suvel proovilaagris tegime iga päev 6–7 tundi trenni ja nii nädal aega järjest. Me ei tundnud varem üksteist, pidime omavahel harjuma, et tekiks ühtsustunne. Igaüks andis endast parima, ja see ühtsustunne tekkis.
Kõik on ju omaette isiksused, inimesed erinevate iseloomudega. See kõik oli väga põnev: olla osaline lavastuse sünni juures ja tajuda, kuidas eri indiviidide eneseväljendusest sünnib tervik.”[/alert]
Tekst Eda Allik, fotod Koolitantsu arhiiv
Kaks eksperti, üks revolutsioon