Juba teist korda kogunesid Sportlandi vanemteenindajad Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusesse, et täiendada oma teadmisi juhtimise valdkonnas. Mida õpiti ning kuidas õpitut igapäevases töös ja elus rakendada saab?
Täpsemalt kandis hiljuti toimunud koolitus nime Sportlandi vanemteenindajate arendusprogrammi II moodul. Koolitaja Henrik Guthani sõnul on kogu programmi eesmärk vanemteenindajate teadmiste ühtlustamine, kolleegidega kogemuste jagamine ja ühtse näoga meeskonna loomine. „Sel moel saab klient kogeda igas Eestimaa nurgas sarnase kire ja kvaliteediga teenindust,“ ütleb ta.
„Kui esimesel kokkusaamisel teadvustasime enese-, teiste- ja meeskonnajuhtimist praktilistes tegevustes, siis seekord keskendusime juhtimise tehnilisele poolele. Teemadeks olid juhtimisprotsess, juhi roll uuendustes ja muutuste juhtimine. Kõike seda ei saa aga käsitleda ilma enesejuhtimise teadmise/oskuseta, sest igasugune võti ettevõtte või meeskonna juhtimiseks peitub ikkagi inimeses endas. Juht teeb 80% tööst enda sees ja 20% väljapoole. Tegelikult on nii, et mis iganes muudatust või arengut sa soovid, pead alustama endast, muutma enda hoiakuid, dogmasid ja käitumismustreid,“ selgitab koolitaja, miks töö endaga nii suurt osakaalu omab.
Teooria ja praktika käivad käsikäes
Henrik märgib, et oluline osa koolitusest on praktikal, sest igasugused uued teadmised ja teooriad jäävad kaugeks ja kuivaks, kui me ei suhesta neid oma praktilise maailmaga. „Selle toetamiseks on kogu arendusprogrammi põhimõte teooria-praktika tasakaal 50/50. Praktikas viidi sel korral läbi erinevad juhtimissimulatsioone ning harjutusi nii ruumis kui ka looduses – Kõrvemaa metsas. Just sel moel ärkab teooria ellu ning osalejad saavad midagi praktilist. Tegutsedes meeskonnana looduses, esmapilgul suvalist ülesannet lahendades, käitume tavapäraselt ning just see annabki hea võimaluse märgata oma loomupärases tegevuses puudujääke efektiivsuse suurendamiseks,“ leiab ta.
Koolitaja sõnul viib igasuguse tulemuseni esmajoones ikkagi töö iseendaga ning koolituse praktiline osa aitab edaspidi enda mõtteid ja tegusid objektiivselt märgata, situatsioonipõhiselt hinnata ning teha vastavaid korrektuure nii enda peas kui ka tegudes. „Uutmoodi käitumine on tihti võõras, aga peale paari katset täiesti lihtne ja omastatav ning mis kõige tähtsam – aitab luua soovitud tulemust.“
MIDA RÄÄGIVAD OSALEJAD?
Pärnu Sportland Outlet vanemteenindaja Marily Männi, Sportland Ülemiste teenindusjuht Chrizti Tint, Sportland Viru Keskuse vanemteenindaja Anneliis Vallimäe ja Sports Direct Ülemiste jalatsiosakonna juhataja Raul Liivrand kinnitavad, et aeg-ajalt koolitustel käia on oluline ning õnneks pakub Sportland selleks erinevaid võimalusi.
Mis viimasel koolitusel kõige enam meeldis?
Marily: Nii esimese kui ka teise Kõrvemaa vanemteenindajate koolituse juures meeldisid kõige rohkem praktilised tegevused meeskondades. Olukorra ehk ülesande läbi tegemine praktikas on väga suure väärtusega ning oluline õpimoment edasiseks.
Chrizti: Õppisin tundma inimesi, kellega ma igapäevaselt koos ei tööta. Samuti meeldis see, et olime mugavustsoonist väljas, kuid samas saime end Kõrvemaa metsade vahel hästi tunda.
Anneliis: Mulle väga meeldisid praktilised ülesanded, mis olid üli huvitavad ja hästi koostatud. Näiteks viimane ülesanne, kus olime 27-kesi ämblikuvõrgus ja pidime ilma võrku puudutamata välja saama, näitas meie koostöö-ja planeerimisoskust ning üksteisega arvestamist.
Raul: Kõige enam meeldis see, et õpetati, kuidas töötajaid efektiivsemalt juhtida.
Mis on kolm olulist märksõna, mille sellelt koolituselt kõrva taha panid ning mida edaspidi töö juures rakendada saad?
Marily: Suhtlemine – sellel põhineb kogu meeskonnatöö ja see on väga oluline osa iga tööpäeva juures. Lähtumine eesmärkidest – olla sihikindel, püstitada eesmärgid ning neist igapäevaselt lähtuda, nende poole püüelda ja kaasata seejuures ikka ja jälle kogu meeskonda. Informatsiooni olulisus – jagada informatsiooni, võtta vastu informatsiooni, mõtestada see vajadusel iseenda jaoks ja vahendada teistele.
Chrizti: Kolleegide usaldamine, ülesannete delegeerimine ja suhtlemine. Kindlasti saan kõike enda töö juures rakendada iga päev ainult paremini.
Anneliis: Kaasamisoskus lähtudes inimeste eripäradest, meeskonnatunde suurendamine oma kollektiivis ning kuulamisoskus.
Raul: Juhtimine, motiveerimine ja mõistmine.
Iga koolitus osutub enamasti kasulikuks mitte ainult töises plaanis, vaid paljusid teadmisi annab ära kasutada ka muudes valdkondades. Mida kõnealusest koolitusest selles mõttes igapäeva eluks kõrva taha panna said?
Marily: Kõike õpitut saab ka koduses elus rakendada, sest meil kõigil on kodudeski nn meeskond – perekond, kellega igapäevaselt suhtleme, arutleme, arvestame, teeme koostööd ja hoiame n-ö meeskonna toimivana.
Chrizti: Igapäevases mõttes olen aru saanud, et suhtlus ja konkreetsus on minu jaoks väga tähtis. Neid igas valdkonnas rakendades säästab väga palju aega.
Anneliis: Kõik me oleme erinevad ja milleski väga head. Kui aga erinevad isiksused koostööd teevad, on võimalik palju rohkem ja paremini teha kui üksinda.
Raul: Usun, et kõiki omandatud teadmisi saab kasutada ka igapäevaelus. Näiteks, kuidas mõista teisi inimesi ja saada aru, miks nad midagi teevad just nii nagu nad seda teevad. Või siis spordis – kuidas panna oma meeskond paremini mängima või kuidas motiveerida meeskonnakaaslast.
Miks koolitused ikkagi on olulised?
Henrik usub, et aastas korra või paar koolitusel osalemine pakub ettevõtte töötajatele teatud rütmi ning just rütm tagab lootuse, et meeskond panustab igapäevatöö kõrvalt ka endasse.
„Tänu regulaarsetele koolitustele paraneb sisekommunikatsioon, rolliteadlikkus, suureneb usaldus ja kinnistub teadlikkus ühistest eesmärkidest. Kõike seda tööajast lisaks nõuda on võimalik, kuid keerukas. Ettevõtted, kes seda mõistavad, leiavad ressurssi, et panustada oma töötajate oskustesse, teadmistesse ja kõige tähtsam – tahtesse, läbi koolituste. Organisatsioon, kes suudab pakkuda oma töötajatele eneseteostust ja võimalust kirega tööd teha, on õnnelik organisatsioon. Sportland on õnnelik organisatsioon!“ usub ta.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Daisy ja Doris Kudre: suusaorienteerumine on maailma lahedaim spordiala