Kergejõustiklane Kreete Verlin lõpetas mai alguses esimese semestri USA-s ülikoolis. Tema suvi on aga sisustatud võistluste ja treeningutega. Kui selle kõrvalt aega üle jääb, meeldib talle rannas olla, rabas ja vanalinnas jalutada ning sõpradega tšillida.
Kuidas esimene kooliaasta USA-s läks?
Õpingutega Washington State University’s alustasin selle aasta veebruarist. Esimene semester möödus üsnagi edukalt. Kohanesin väga kiirelt ja vaatamata sellele, et jäin kooli semestri alguses viis nädalat hiljaks, tuli mu keskmine hinne siiski väga kõrge.
Treeningud on USA-s Eesti trennidega võrreldes täiesti teistsugused. Ülikoolis olen kirja pandud horisontaalhüppajana ning põhirõhk nii jõusaalis kui ka treeningul on pigem kauguses. Õnneks päris üksluiset kaugushüppaja trenni ma päevast-päeva tegema ei pea, vahelduseks jooksen ka tõkkeid.
Millised on Eesti ja USA koolisüsteemi suurimad erinevused?
USA-s on palju lihtsam olla student athlete, kuna kool ja treeningud on hästi seotud. Näiteks esmaspäeviti oli mul ainult kaks tundi. Peale loenguid käisin spetsiaalselt sportlastele mõeldud sööklas lõunal ning siis läksin trenni. Päev sai läbi hiljemalt kell kuus ning tavaliselt lõppes see taastumiseks mõeldud ruumis, kus leidus igasuguseid masinaid ja vanne, mida kasutades kiiremini taastuda jms.
Kujutan ette, et Eestis ülikoolis käies lõppeksid päevad kuskil 4-5 paiku õhtul ning peale seda saaks alles trenni minna. USA-s on kogu süsteem nii hästi välja töötatud ja tänu sellele on ka sportlaste elu kergemaks tehtud.
Millal algas sinu tänavune võistlushooaeg?
Esimene välisvõistlus toimus USA-s Spokanes 23. märtsil, kus tegin kaasa kaugushüppes. Esimest korda elus võistlesin õues juba nii varajasel ajal. Harjumatu oli ka see, et võistluspaiga ümber laiusid veel suured lumehanged.
Eestis osalesin 29. mail Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel, kus sain väljaspool arvestust kaasa teha 100m tõkkejooksus. Avastardi aeg oli 13.78 ning sellega täitsin U23 EM-i normi. Suuremad võistlused on mul sel suvel Euroopa mängud jaanipäeva paiku ning peale seda juulis U23 EM.
Millised on sinu spordiga seotud suveplaanid?
Suvel treenin Tallinnas ning treeningud kulgevad alati võistlusgraafiku järgi. Vahel juhtub, et teen nädalas viis trenni, teinekord ainult kolm. Suvi on kergejõustikus põhiaeg ning treeningmahud on alati poole väiksemad, et kergustunne ja teravus püsiksid kauem.
Peamised alad, mida läbi suve teen on kaugushüpe ja 100m tõkkejooks. Lõbu pärast jooksen paar korda 200m ning kui tuleb isu, siis ka 100m.
Suvehooajale mõeldes on mul alati peas korralik segadus. Fikseerin mälus enda jaoks ära ainult kõige olulisemad võistlused ja teistega tegelen jooksvalt. Tean, et põhiliselt tuleb mul koondist esindada kas tõkkejooksja ja/või kaugushüppajana.
Kas oled seadnud endale suveks ka sportlikud eesmärgid?
Sel hooajal olen seadnud kõrged, kuid usun, et teostatavad eesmärgid. Ma olen alati endasse ja oma võimetesse uskunud, isegi hetkedel, kui tulemus on minu jaoks tõeline katastroof. Tunnen end praegu väga hästi ja ootan põnevusega, milliseid tulemusi näidata suudan.
Miks soovitaksid noortel, kes pole kunagi üheski trennis käinud, sporti tegema hakata?
Mäletan, kui ise kergejõustikuga alles alustasin, kui lahe seltskond meil koos oli. Olen tänu spordile leidnud väga palju häid ja toredaid tuttavaid.
Sport on kasulik ka oma distsipliini proovile panekuks ning mõõdukalt trenni teha on hea nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Peale koolipäeva on mõnus mõtted õppimiselt paariks tunniks eemale saada.
Kuidas leida endale sobiv ja meeldiv ala?
Minul oli põhikoolis väga aktiivne kehalise kasvatuse õpetaja ning just tänu sellele jõudsin kergejõustikuni. Usun, et koolis sporditundides võibki ära tabada, mis on alad, mis sulle rohkem, mis vähem istuvad. Elu on õnneks piisavalt pikk ning alati on võimalus läbi proovida mitmeid erinevaid trenne, enne kui ühele konkreetsele kindlaks jääd.
Kui palju sa pöörad tähelepanu sellele, millise brändi jalatseid, riideid või spordivarustust kasutada?
Ma pean ennast vägagi brändilojaalseks inimeseks ning Nike treening- ja vabaaja rõivad on mul kasutuses olnud juba aastaid. Nike jalanõusid ja tosse on mul aastate jooksul küll ja veel olnud ning paar aastat tagasi sain ka mina külge ketsihulluse pisiku. Spordipoodi minnes on alati esimene peatus jalanõude seina ees. Põhimõtteliselt kannan mõne muu brändi treeningrõivaid vaid juhul, kui mul mitte midagi muud üle ei jää.
Mis sulle Nike puhul meeldib?
Nike on minu jaoks olnud alati kvaliteedi sümbol. Nende tooted meeldivad mulle kolmel põhjusel: tehnoloogia, mugavus ja disain. Nike on need kolm asja omavahel väga hästi kokku pannud. Isiklik lemmik on näiteks aeroloftvest, mis näeb väga kaunis välja, tehnoloogilise poole pealt on sellel õhukambrikesed, mis treeningu ajal rindkere ventileerivad ning see on seljas äärmiselt kerge ja mugav.
Kui sul suvel trennist ja võistlemisest aega üle jääb, kuidas seda sisustad?
Tavaliselt väga palju aega üle ei jää, aga kui see siiski juhtub, meeldib mulle väga rabas või vanalinnas jalutamas käia. Kui ilmad on kuumad, siis loomulikult jooksen vabal päeval esimese asjana randa. Kui rand või jalutuskäik valikus pole, siis täidan 100% oma tädi kohustusi ning veedan oma vaba aja õelapse Minnaga.
Mul on tegelikult piinlik tunnistada, aga peale kergejõustiku puuduvad mul teised hobid, kuna treeningud ja võistlused on alati olnud need, mille ümber ma oma ülejäänud toimetused planeerin.
Milline on sinu ideaalne suvine puhkepäev?
Kui ma saan hommikul ilma äratuskellata ärgata, sõpradega päevitada, grillida ja tšillida.
Tekst: Merilin Piirsalu
Rannariided täiuslikuks suvepäevaks