Surf surfisuvi

Kristjan Kiisk õpetab, kuidas merel lustides elu parimasse vormi saada.

Tänavune surfisuvi on koolitaja Kristjan Kiisa sõnul olnud omaette fenomen. Ilm on julgustanud kõiki neid, kes on pikalt mõelnud, et võiks alustada purjelauaspordiga, kuid pole esimest sammu mingil põhjusel teinud. Laulasmaal tegutsevas Surfikoolis on väga erinevaid võimalusi, kuidas merel mõnusalt vaba aega veeta. Seal võib maha pidada kas või sünnipäevapeo, mille käigus saavad kõik külalised instruktori juhendamisel merel liikumist proovida.

Tulla võib ka niisama uudistama ja veele minna näiteks SUP-lauaga. Kristjan julgustab kõiki inimesi, kellele meeldivad meri ja loodus, vähemalt korra elus aeru- või purjelauasurfi proovima. „Ägedaid kogemusi saab kuhjaga, kaotada ei ole midagi. Äkki hakkab meeldimagi? Kogu esmane koolitus tehakse looduslikus laguunis, kus vesi ulatub kõige rohkem puusani,“ ütleb ta. Hirmudest tasub alati instruktoriga rääkida. „Meie kogenud juhendajad teevad kõik, et esmaõppest kujuneks positiivne elamus.“

Sõitma võib õppida surfilaagris

Populaarsust koguvad ka laagrid. „Kuue suvenädala jooksul saavad lapsed oma surfikarjääri alustada või oskuseid lihvida. Ootame noori alates kaheksandast eluaastast ning saladuskatte all võin öelda, et jäänud on veel ainult mõni vaba koht. Tasub kiirustada, sest lisaks uutele kogemustele leiab väga vahvaid uusi tuttavaid,“ kinnitab Kristjan. Lisainfot laagrite kohta saab kodulehelt www.surfikool.ee. Tänavu on esimest korda plaanis laager ka täiskasvanutele.

Eestis on surfiharrastajatele soodsad olud

Kristjan leiab, et surf ja Eesti klassikaline suvi on suurepärane kombinatsioon. „Surfimaailmas saab tuuline ja näiteks 12 soojakraadiga kergelt vihmane ilm hoopis uue tähenduse. Hea tuulega ilmasid, mis mind vette meelitaksid, on tänavu muidugi kahjuks veel vähe olnud, aga vastukaaluks on mul olnud rohkelt aega keskenduda oma õpilastele. Samas usun sellesse, et maailmas valitseb tasakaal ja tuleb maru sügis,“ ütleb ta muigega.

Ala harrastamiseks sobilikke paiku on kodumaal piisavalt palju. „Eesti rannajoon on niivõrd mitmekülgne, et surfikohti jagub igale ilmale ja maitsele,“ leiab Kristjan. „Neist populaarseimad, mis meelitavad harrastajaid sileda vee ja hea tuulega, on näiteks Püünsi, Laulasmaa, Rohuküla, Pärnu ja Topu. Suuri laineid saab õige ilmaga püüda Hiiumaal Ristnas või Harjumaal Vääna kandis,“ loetleb ta.

„Üleüldine kliimamuutus tähendab, et meie hooaeg kestab pea aasta ringi. Sobiva kalipsoga saab surfamist nautida ka talvel, kuigi suurem osa aktiivsemaid inimesi käib merel tuult püüdmas aprillist novembrini.“

Sõidurõõmule aitab kaasa hea varustus

Just kalipso on varustusest esimene, mille ostmist Kristjan soojalt soovitab. Brändidest eelistab ta O’Neilli, mis on turul tegutsenud juba pea 70 aastat. Selle looja Jack O’Neill soovis vees tuult ja laineid püüda igal aastaajal ja kõige karmimates tingimustes. See inspireeris teda looma varustust, milles saaks surfata ka külma ilmaga. „Loomulikult saab kalipsosid meilt laenutada, kuid tõsiema surfihuvi korral tasub see endale kindlasti soetada,“ lausub Kristjan.

Oskuslikult valitud varustus on surfamise puhul võtmetähtsusega ning siin on Kristjani kinnitusel kõik instruktorid nõus oma teadmiste ja soovitustega abiks olema. Hea eeltöö ja juhendamine võimaldab õpilasel juba esimesel päeval kenasti veel liikuma saada. Algajatele mõeldud varustust soovitab ta rentida. „Tegelikult ei lähegi väga kaua, kui algaja saab juba edasijõudnutele mõeldud varustuse peale üle minna. Laulasmaa Surfikoolis oleme valmis vastu võtma igal tasemel surfareid ja saame nad õigete asjadega veele saata.“

„Innovatsiooni poolelt on viimastel aastatel toimunud suur foilinduse pealetung ehk kõikidele klassikalistele laudadele saab külge monteerida veealuse tiiva, mis võimaldab merel lustida ka märksa väiksema tuulega,“ räägib ta. „Isegi 2024. aastal peetavatel olümpiamängudel on esimest korda kavas iQFoili distsipliin: purjelaudadel on tiivad all!“ rõõmustab Kristjan. Ta lisab: „Viimase aja kõige suurem üllataja on täiesti uus ala wingfoil, kus kasutatakse väikest tiiba n-ö purjena ning surfar seisab väikese foililaua peal.“

Surfimõnu pakuvad ka mõõduvõtud

Kui lõviosa harrastajaid käib ekstreemseid elamusi otsimas pigem lusti pärast, siis innukamatele meeldib end proovile panna võistlustel. „Edul on suhteline tähendus. Sporditulemusi vaadates tuleb kummardus teha Martin Ervinile ja Erno Kaasikule, aga üldiselt on minu silmis edukas just see, kellel on vee peal kõige lõbusam,“ leiab Kristjan.

„Kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis tegelikult teeb mulle suurt rõõmu noorte pühendumine. Eesti surfitulevik on helge, juuniorite seas on väga palju säravaid tegijad, kellest näiteks üks on meie klubi kasvandik Oskar Lillepea. Tema teeb võistlustel silmad ette ka endast pea poole suurema kogemusega surfihuntidele. Ka Hugo Kruus ja Karl Robin Tiislar teevad Eesti meistrivõistlustel tegusid ning üsna varsti kasvab meie surfikooli ridadest välja üks väga tugev tüdrukutepunt.“

Ajalugu saab jäädvustatud

Noorte tegudel käivad tihtipeale sõna otseses mõttes vee ääres silma peal hoidmas Jaanus Ree, Raul Harro ja Magnus Heinmets. Just neid mehi kiidab Kristjan kõige ägedamate surfifotode jäädvustajatena. „Jaanus Ree teeb oma fotodega suuri asju ka näiteks WRC maailmas, kuid meie alal on tema südames samuti kindel koht. Kõik nad on andnud märkimisväärse panuse Eesti surfiajaloo jäädvustamisse. Videotest rääkides tõstaksin poodiumi kõrgeimale astmele Ain Penny Härmsoni, kelle Teamvosa tööd on lihtsalt legendaarsed.“

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: Erakogu