Kristo Raik: eesmärgid peavad olema nii suured, et inimesed peavad sind hulluks

Aasta tagasi otsustas discgolfar Kristo Raik teha julge otsuse ning pühenduda täielikult sportlaskarjäärile. Täna saab ta öelda, et on sellega hakkama saanud ja väljakutsega toime tulnud. Rääkisime Kristoga, milline on discgolf tippsportlase pilgu läbi. Lisaks annab ta mõned näpunäited neile, kes ala vastu huvi tunnevad.

Septembris lõppenud Baltimaade meistrivõistlustel discgolfis saavutasid avatud meeste klassis parima eestlasena neljanda koha ning teenisid ühtlasi pääsme USA lahtistele meistrivõistlustele discgolfis. Kui tihe oli Jõulumäel peetud meistrivõistluste konkurents?

Mul on äärmiselt hea meel, et Baltimaade meistrivõistluste tase discgolfis on aastast-aastasse olnud tõusu teel, seda nii konkurentsi kui ka korraldusliku poole pealt. Tänavuse tiheda konkurentsi tingis kindlasti teadmine, et just siin jagati välja viis kutset ühele maailma prestiižsemale discgolfi võistlusele USA-sse (USA lahtised meistrivõistlused – USDGC), mis omakorda tõi kohale mitmed tippmängijad Soomest.

Mis sulle sellel võistlusel edu tõi?

Enesekindlus mänguplaani osas ja kogemus, kuidas võistluspinge all ja keerulisemates olukordades edukalt toime tulla. Ühel hetkel, kui oled millessegi palju aega ja energiat panustanud, treeninud, korduvalt eksinud ja siis jälle uuesti proovinud, mõistad, et ainuke inimene, kelle vastu sa päriselt võistled, oled sina ise. Mulle meeldib endale väljakutseid esitada, see on elus edasiviiv jõud.

Kuidas sa discgolfi juurde sattusid?

Neli aastat tagasi kutsusid sõbrad proovima uut sportlikku tegevust, millest ma polnud midagi kuulnud. Esimest korda hoidsin discgolfiketast käes Tartus, Dendro discgolfipargis ja olin kohe haaratud. Minu jaoks oli tollal väljakutse sõpradele ära teha, sest kõik viskealad on mulle sobinud juba varajasest noorusest ning ma olen väga võistlushimuline. Ei läinud kaua, kui soetasin endale esimese discgolfiketta ja hakkasin igal vabal võimalusel harjutamas käima.

Mis sind selle mängu juures kõige rohkem köidab?

Olen alati olnud elus n-ö suure-pildi vaataja ning teen seda ka spordis. Mind köidab discgolf tervikuna. See tähendab väljakutseid sportlasena: kuidas ennast treenida/oskusi lihvida (füüsiliselt, tehniliselt, vaimselt), distsipliini, kogemustest õppimist ning edasi liikumist jpm.

Päeva lõpuks soovin näha positiivset tulemust, isegi kui protsess oli negatiivne, sest alati on midagi õppida või võimalus midagi paremaks muuta. Nagu elus tervikuna, on ka discgolfis erinevad tasandid, erinevad kõrgused. Pean silmas, et mind köidab näiteks mikrotasandil see, kuidas ma discgolfirajal oma viset visualiseerin, tuule- ja muude takistustega arvestan ning oma soorituse edukalt ellu viin, ning makrotasandil see, kuidas discgolf maailmas ja Eestis areneb, millised on uued suunad jne.

Milliseid väljakutseid pakub discgolf sportlasele?

Discgolf on hea spordiala, sest sellega on võimalik tegeleda erinevatel tasemetel. Võid olla pühapäevasportlane, käia pere või sõpradega harrastamas, tegeleda harrastaja või edasijõudnu tasemel või pingutada tippsportlase suunal. Minu jaoks on discgolfis üks suurim väljakutse saavutada maailmas tipptase ja tipptasemele kohane stabiilsus. See nõuab väga head tehnilist oskust, vaimset tugevust, võistluskogemust suurel areenil, tugevat füüsist, head tugisüsteemi (perekond, sõbrad, kogukond, sponsorid jne.), iseendasse uskumist, eesmärkidele orienteeritust ja distsipliini, et tippu pürgimine oleks järjepidev ja aegumatu protsess.

Kui sageli sa treenid ning millest discgolfari trenn koosneb?

Võimalusel teen trenni seitse korda nädalas, see aga tähendab, et reguleerin hoolikalt treeningute intensiivsust ja kuulan pidevalt oma keha. Kogemusega on kaasnenud teadmine, kuidas keha eest hoolitseda ja mitte stressi viia, millised on piirid ja kuidas on võimalik neid nihutada.

Treeningud koosnevad platsitreeningutest (visketehnikate arengule suunatud), rajatreeningutest (täpsusele ja visete järjepidevusele suunatud), puttimisest (lähivise korvi), üldfüüsilisest treeningust, jõutreeningust ja vaimutreeningust.

Kui suurt rolli mängib discgolfis vaimne ettevalmistus?

Väga suurt. Vaimne ettevalmistus on teisisõnu peenhäälestus ning seda on võimalik kasutada igas päevas, olenemata sellest, millega keegi meist tegeleb või millises eluvaldkonnas töötab. See, millise energiaga alustame oma hommikut, kuidas ennast hommikuti peenhäälestame, määrab meie päevase soorituse! PÄRISELT! See on üks põhjus, miks mulle meeldib hommikuti ärgates voodi ära teha, spordiriided selga panna ja minna hommikujooksule, see tõmbab mu päeva käima ning ma olen valmis igale väljakutsele vastu astuma, sirge seljaga ja enesekindlalt! Kui alustan hommikut hea energiaga, siis olen sportlasena ennast vaimselt ettevalmistanud ükskõik millisteks eelseisvateks raskusteks või väljakutseteks.

Kus radadel sa peamiselt mängimas käid?

Igapäevaselt elan Elvas, aga sageli toimetan ka Tartus, mis tähendab seda, et koduradadeks saan nimetada Sportland Prodigy Elva Discgolfi parki ja Tartus Tähtveres asuvat Dendro Discgolfi parki. Võimalusel treenin avatud- ja metsaradadel vaheldumisi, et areng oleks stabiilsem.Avatud rajad õpetavad sageli kaugele viskama ja ketastest maksimaalset võtma, metsarajad õpetavad teisalt täpsust ja ketaste üle paremat kontrolli saavutama.

Millised on sinu sportlikud eesmärgid?
 
Olen seisukohal, et eesmärgid peavad olema nii suured, et ümbritsevad inimesed peavad sind hulluks. Seega ülim eesmärk (ultimate goal) on maailmameistritiitel. Kogemus on õpetanud, et eesmärgid ei tohi olla kinnisideed. Eesmärk annab suuna, kuhu poole püüelda, seega ma hindan kõrgelt protsessi eesmärkide saavutamisel. Protsess õpetab ja protsess koosneb tõusudest ja langustest.

Miks soovitaksid inimestel discgolfi proovida?

Tsiteerin klassikuid: „Elu on mõeldud läbi-elamiseks, mitte üle-elamiseks.“ Seega tasub proovida. Kui meeldib, siis on suur tõenäosus, et discgolfist saab sinu uus hobi (aga kui meeldi, siis tasub vähemalt paar korda veel proovida).

Suur pluss discgolfi juures on see, et tegevus toimub vabas õhus ning tegu on liikuva spordialaga. See on ideaalne kombo, et heade kaaslastega luua ühiseid väärtusi ning mälestusi.

Millest võiks alustada, kui varem pole selle mänguga kokku puutunud?

Soetada poest (tänapäeval müüakse igas suuremas kaupluses discgolfivarustust) või laenata sõbralt paar ketast ja minna lähimale discgolfirajale. Kindlasti aitab see, kui vaatad YouTube’ist mõnda videot, kuidas discgolfiketast käest hoida või millised on peamised visketehnikad.

Edasi tuleb juba praktiseerimine. Kui kohtad discgolfirajal oskajamat discgolfarit, siis astu julgelt juurde ja küsi vajadusel nõu. Nii lood uusi tutvusi ja saad ka rohkem teadmisi. Kui oled juba kauem kui mõned nädalad intensiivsemalt discgolfiga tegelenud, siis tasub interneti otsingusse sisestada „discgolfmetrix“, mis on discgolfareid, discgolfiradu -ja võistlusi koondav veebileht. Sealt leiab palju põnevat.

Ning mis peamine, kui oled esimese sammu teinud ja discgolfikettaga rajale läinud, siis naudi protsessi. Ebaõnnestumised ja õnnestumised käivad arengu/protsessi juurde – mida rohkem teed, seda paremaks saad!

Tekst: Merilin Piirsalu