Vees möllamine meeldib tavaliselt nii suurtele kui väikestele ning soojad suvepäevad ongi ju loodud selleks, et veemõnusid nautida. Paraku näitab kurb statistika, et tänavu on Eestis veeõnnetustes hukkunud 43 inimest (eelmise aasta jooksul 36). Keegi ei taha, et see number veelgi suureneks, seega on mõistlik üle korrata, kuidas veega seotud ohte vältida.
Kõige turvalisem on avalik rand
Veeohutus.ee lehel on kirja mitmeid kasulikke soovitusi, mida ujuma minnes tasuks silmas pidada. Näiteks, kui lähed randa, siis on ohutuse mõttes kõige targem valida avalik valvega rand, sest selles on ujumisalad märgistatud poidega ning neid valvatakse. Kui sellises rannas on vettehüppetornid, siis need on kontrollitud, põhi on turvaline ja sügavus piisav, lisaks näitavad rannas olevad lipud, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobilikud.
Kui otsustad ujuma minna mõnes kõrvalisemas rannas, siis ära mine vee äärde päris üksi – turvalisem on minna seltskonnaga, kus keegi saab vees olijatel kaldalt silma peal hoida. Enne ujuma minekut tee alati kindlaks, kui soe on vesi ning milline on veekogu põhi. Kui lähed vette, siis ära mine kaldast või paadisillast liiga kaugele. Pikema ujumistiiru saad teha soovi korral ka kalda lähedal.
Kindlasti maksab meeles pidada ütlust: ära hüppa vette tundmatus kohas! Sest vee all võib peituda ohte, mida pole võimalik ette näha. Esiteks sa ei tea, kui sügav on vesi, teiseks võib vees olla kive või ohtlikke esemeid. Tegelikult võib ka tuttavas kohas olla pinnavorm aastatega muutunud.
Kõike tuleb reaalselt hinnata
Paljud õnnetused juhtuvad seetõttu, et ei osata enda võimeid või olusid reaalselt hinnata. Näiteks basseinis ja avavees ujumine ei ole sama – kui oled harjunud basseinis pikki otsi ujuma, ei tähenda see automaatselt, et suudad sama avavees. Avavees ujudes tuleb arvestada jahedama temperatuuriga, samuti sellega, et igas olukorras ei ole võimalik jalgu põhja panna ning väiksemgi lainetus muudab liikumise aeglasemaks ning kulutab palju rohkem energiat.
„Lapsevanematele paneks südamele, et kui lastel on kehalise kasvatuse tundide raames toimunud ujumistunnid, ei tähenda see automaatselt, et nad on läbinud kogu programmi ning oskavad ujuda. Isegi kui kooliujumise õpetajalt või juhendajalt on tagasiside lapse oskuste kohta vees, tuleb selles veenduda ja alati arvestada avaveekogu eripäradega, nagu veevool, lainetus, sogasus, vetikad, temperatuuri kõikumised. Üksinda ei tohi veekogu äärde lubada ka ujumisoskusega algklasside lapsi,“ toob välja Eesti ujumisliidu „Õpime ujuma“ projektijuht Helen Link.
Ta lisab, et veekogu ääres ja veekogudel tuleb alati käituda targalt ja vastutustundlikult nii enda kui ka oma kaaslaste suhtes. „Ka parimatel ujujatel tuleb veekogudesse suhtuda aukartuse ja teadlikkusega,“ lausub ta.
Ujumine on elementaarne oskus
Ujumisoskus võiks olla iga inimese jaoks elementaarne. Samamoodi nagu iga laps õpib jalgrattaga sõitma, võiks õppida ka ujuma. Mida varem ujuma õpitakse, seda lihtsam edaspidi on, aga ujumisoskust omandada või end selles täiendada ei ole kunagi liiga hilja. Ka täiskasvanuna võib selle õppimisega algust teha.
„Ujumisoskuse omandamist saab alustada igas vanuses,“ kinnitab Helen Link. “Esmalt on vaja sõna otseses mõttes veega sõbraks saada ning hakata vett usaldama, et saaks sinna lõpuks n-ö pikali visata, vee peal püsida ja edasi liikuda.“
Ta soovitab ujumise selgeks saamiseks igale vanusele ideaalselt sobivat e-õppe keskkonda. „Seal on toodud õiges järjekorras oskuste omandamine ja selleks hulgaliselt videomaterjali. Oskused tuleb omandada järgmises järjekorras: veega kohanemine, sukeldumine, hõljumine ja libisemine ning siis vees käte ja jalgade liigutuste abil edasiliikumine,“ selgitab Helen Link.
Kas oskad ujuda?
Selleks, et kindel olla, kas oskad ujuda, võid teha väikese testi. Selle on välja töötanud Eesti ujumisliit koostöös ujumise õpetajate, päästeameti ja Eesti vetelpääste seltsiga ning see kõlab järgmiselt: hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest. (Selle harjutuse video leiad www.ujumiskursus.ee ja www.kooliujumine.ee kodulehtedelt.)
Kui oskad ujuda, tunned end igas veekogus enesekindlamalt. Samas pole ujumisoskus vajalik pelgalt suplemiseks või ujumise harrastamiseks, vaid see annab võimaluse tegeleda ka kõigi muude spordialadega, mis veega seotud. Olgu selleks siis surf, veelauasõit, purjetamine, aerutamine või mis tahes muu ala.
Ujuma minnes pea meeles:
· ära hüppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi;
· ujumise puhul arvesta, et vesi ja alkohol ei sobi kokku. Suuremas seltskonnas tuleb leida keegi, kes jälgib teiste tegevusi, et need ei oleks ohtlikud;
· hoia veekogu ääres lastel kindlasti silm peal. Uppuv inimene ei hüüa appi ning seetõttu on eriti tähtis rääkida oma lapsele veega seonduvatest ohtudest ja õpeta, kuidas vees käituda;
· ujuvvahendite ja madratsite kasutamine toob kaasa igasuguseid riske. On selleks siis tuule abil vaikselt sügavasse vette triivimine või pisikene auk, mille tõttu ujuvvahend tasapisi tühjeneb. Tulemuseks võib-olla ootamatult ohuolukorda sattunud laps. (Allikas: www.rescue.ee)
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Reigo Teervalt
Orienteeruja ja treener Kenny Kivikas: arusaamine orienteerumisest tekib aegamööda