Jalalaba uuring Sportlandis
Kõige lihtsam võimalus on teostada jalalaba uuring jooksujalanõusid müüvates suuremates poodides. Jalauuring, mida teeb näiteks Tallinnas Kristiine Keskuse Sportland Running kauplus. Uuringu mahu saab ise valida.
Kõige lihtsam osa uringust on jooksujalanõude kulumisjälgede vaatlus, mis annavad müüjale lisainfot, milline uus jalats konkreetsele jalale võiks kõige paremini sobida.
Jalgade töö dünaamika hindamine videoanalüüsi abil on eelnimetatud uuringust informatiivsem, kuivõrd see annab visuaalse ülevaate inimese jalgade tööst jooksmisel. Lisaks liikumisel nähtavaks muutuvate anatoomiliste eripärade tuvastamisele võimaldab see anda tagasisidet ka inimese jooksutehnika kohta. Oluline on ülalnimetatud uuringutest saadav info juhtudel, kui spordihuvilisel tuvastatakse mõni probleem, nt jalapöia liigne sisse- (ülepronatsioon) või väljapoole pöördumine (alapronatsioon). Jooksujalanõu ostmisel on soovitav konsulteerida meie poodie müüjatega, tänu millele on teie jooksujalanõu eluiga pikem ja ära hoida vale tossuvaliku, mis halvemal juhul võib põhjustada ka mõne ülekoormustrauma.
Uuring arsti ja spetsialisti juures
Kui kauplustest saadud info sobib eelkõige paraja tossumudeli valimiseks, siis vigastusi ärahoidva paari leidiseks tasub kaaluda põhjalikuma uuringu läbimist, mille teevad kogenud jalaravispetsialistid. Visiit ortopeedi juurde algab enamasti jalgade tervise hindamisest visuaalsel meetodil. Pealtnäha lihtne protseduur annab suurel hulgal olulist infot. Näiteks võimaldab see tuvastada silmaga nähtavad deformatsioonid jalgadel ja seostada neid näiteks liiga kitsaste jalanõude kandmisega või siis ka inimese vale kehahoiuga. Samuti kasutab jalaravispetsialist uuringus ka spordikauplusest tuttavat tehnikat, millega saab skaneerida jala jäljendi kuju, mõõta jalatalla survejaotust ning fikseerida jalgade liigutusmustrid ja hälbed jooksmisel. Spordipoe müüjat aitab sarnane uuring jalanõu valimisel, jalaravispetsialist tõlgendab aga saadud infot põhjalikumalt ja annab uuringu järel ka soovitusi, kuidas saaks jala asendit korrigeerida erinevate harjutuste või vajaduse korral ka spetsiaalsete tugitaldade abil. Väga spetsiifiline on mõnes jalaravi kabinetis tehtav uuring, mis oma olemuselt on sarnane liikumise dünaamika hindamisele videoanalüüsi teel, kuid kus jooksulint mõõdab ka igal sammul survejaotust jalatallal. See analüüsimeetod võimaldab väga täpselt määrata jala asendit ja survejaotuse muutumisi väsimuse tekkimisel ja seeläbi soovitada täpsemat lahendust jala asendi stabiilsena hoidmiseks. Ortopeed ja lisauuringud Kui aga juba on tekkinud mõned kaebused (pöia-, põlve-, puusa-, selja- jm valu), tasub jalgade tervise hindamiseks pöörduda kindlasti ortopeedi või spordiarsti poole. Arst hindab seisundi, täpsustab diagnoosi, vajaduse korral suunab lisauuringutele ning määrab ravi. Jala tervise hindamise võimalused on jalgade ja jala jäljendi visuaalne vaatlus ja hindamine, jalanõude kulumisjälgede vaatlus ja hindamine, jalalaba survejaotuse mõõtmine seistes ja kõndimisel, jalalaba digitaalne skaneerimine, kõnni ja jooksu dünaamika hindamine videoanalüüsi abil. Lisaks jala ja tallavõlvi tüübi määramisele annab kompleksne uuring infot, kas juba tekkinud kaebuste põhjuseks võivad olla jalgade biomehaanika häired, ebasobivad jalanõud, jala ülemäärane deformatsioon või muu jalgade anatoomiline eripära.
Uuringu põhjal antakse soovitusi spetsiaalsete harjutuste tegemiseks, individuaalsete tallatugede või jalalaba tugevdavate ortooside kasutamiseks, spordijalatsi valikuks jms. Eesti jalaravi ja uuringute tippkeskustes (nt Tartu Ülikooli Kliinikum) on väga mitmekülgsed võimalused inimese jalgade seisundist täpse ülevaate saamiseks. Näiteks on uudse lahendusena arendamisel meetod, mis kombineerib omavahel surveplaadil kõndimisel mõõdetud survejaotuse jalatallal ja ka videoanalüüsi käigus fikseeritud parameetrid. Jala tervise hindamise teenusepakkujaid on Eestis mitu. Sportlaste seas populaarsemad on Tartu Ülikooli Kliinikum (http://www.kliinikum.ee/taastusravi/) ja Eesti Ortoosikeskus (www.ortoosikeskus. ee). Nimetatud asutused pakuvad professionaalset terviklikku kompleksset, mitmetest vaatlus- ja uurimismeetoditest koosnevat teenust, mis on aidanud mitmeid tippsportlasi kiiremini tagasi võistlusrajale.
Loe teema kohta edasi www.sport.ee
[alert color=”violet”]
DR MIHKEL MARDNA:
Maapinnaga puutub kokku üksnes väike osa jalatallast. Samas tuleb jalatalla kokkupuutepunktidel maapinnaga kanda kogu inimese keharaskus ja vertikaalsuunaliselt toimivate jõudude mõjul inimese enda kaalust ka kordades suuremat raskust. Seega on keharaskuse õige jaotumine jalatallal väga oluline. Juba küllalt väikesed kõrvalekalded võivad aja jooksul viia ülekoormusest tingitud vigastuse tekkeni. Kuna inimese keha on üks tervik, siis biomehhaaniline ebakõla jalalaba piirkonnas võib olla põhjuseks ülekoormusvigastuste tekkel tugiaparaadi teistes osades. Hoolitse oma jalgade tervise eest!
[/alert]