Igale inimesele on olemas sobilik trenn, äratundmiseni jõudmine nõuab vaid veidi aega ja uudishimu. Loomuliku liikumise ja Movement Tallinna treeneri Asko Külmsaare kinnitusel tasub kõigele uuele avatud meelel vastu astuda.
Asko soovitab enne lõpliku valiku tegemist võimalikult palju erinevaid alasid läbi proovida. “Treenimisel on harrastaja jaoks tähtis mitmekülgsus, mille olulisusest saab paremini aru vanuse lisandudes. Mida liikuvam on su keha, seda kauem oled sa ka terve. Põhiline, et inimene läheks sportima iga kord hea meelega – lõbus peab olema,” tõdeb Asko ja lisab, et esimese asjana tuleks huvipakkuvad treeningud ja võimalused enda jaoks kaardistada. “Väga vähesed leiavad oma lemmiku kohe esimesel korral. Kui oled otsustanud trennile võimaluse anda, siis käi kohal vähemalt kaheksa kuni kümme korda, sest alles siis näed esimesi tulemusi. Sealt edasi saab juba palju kindlamalt otsustada,” soovitab treener.
Ära tasub kuulata ka oma sportlike tuttavate soovitused. “Kui keegi kuskil juba pikemat aega käib, siis järelikult tema ala juures ka midagi on. Miks mitte katsetada?”
Ole uudishimulik, küsi julgelt
Spordiala või trenniga aitab veelgi paremini tutvuda jutuajamine treeneriga. “Küsi võimalikult palju küsimusi, uuri näiteks treeningu intensiivsuse, vajalike eelduste ning varustuse kohta. Kindlasti on treeneril erinevaid nippe paremaks soorituseks. Pärast trenni soovitan uurida, kuidas sul treeneri arvates läks ning kas kuskilt saaks midagi paremini teha. Miks mitte küsida ka treeningut toetava toitumise, une ja vee tarbimise kohta,” annab Asko nõu.
Treenerit tunned reaktsioonist
Kui käid trennis treeneri käe all, siis on ka treeneri isikul ja meetoditel oluline roll. “Treeneril ja treeneril on vahe. Hea juhendaja tunned ära selle järgi, kui näiteks annad talle mõne harjutuse ajal teada, et ei saa sellega hakkama ning jälgid tagasisidet. Kui treener suudab infole kiirelt reageerida, korrigeerida asendit, raskusastet või anda asendusharjutuse, siis saad temaga end kindlasti ka tulevikus turvaliselt tunda. Teadmine, et oled heades kätes, tõstab kahtlemata motivatsiooni jätkata,” usub Asko.
Konsulteeri peegelpildiga
Sobiva ala leidmiseks võib abi olla ka pilgust peeglisse. “Oma personaalsest kogemusest olen täheldanud, et lühemad ja jässakamad inimesed on väga head kahevõitluses, tõste- ja jõualadel. Kleenukesematel on suuremad eeldused läbi lüüa vastupidavusaladel. Rühmatreeningutesse lähevad need, kes ei soovi liigset tähelepanu ja tahavad treeneri juhendamisel teiste seas oma soorituse lihtsalt ära teha. Teisalt on ka vastupidiseid näiteid, kui vaadata CrossFitiga tegelejaid, siis seal on tõesti inimesi seinast seina. Lõpuks sõltub kõik töötahtest, inimene on nii-öelda visa loom, aga vahel lihtsalt laisk,“ leiab Asko.
Ole trennivõimaluste leidmisel loominguline
Võimalusi liikumiseks on igal sammul, kõik ei peagi mõne grupiga ühinema. “Internet on täis erineva pikkusega ja raskusastmega trennikavade videoid, vaadake sealt mõni välja ja tehke iga päev. Kes oma samme mõõdab, siis tuleks liikuda vähemalt 8000 sammu iga päev, see teeb kokku umbes kuus kilomeetrit. Rõhutan, et tegemist on absoluutse miinimumiga, parem oleks päeva jooksul teha 10 000 – 12 000 sammu. Kui sul on lapsed, vii nad linnas parki või kuskile loodusesse. Kui oled üksi, siis mine jaluta, kuula ära mõni audioraamat või oma lemmikbändi kogumik,” jagab treener soovitusi.
Mõttekaaslasi leiab rahvaspordiüritustelt
Kui vajad spordiga alustamiseks ning järjepidevuse hoidmiseks kellegi tuge, aga sõpradest pole selles osas suurt abi, tasub pilk suunata rahvaspordiürituste poole. “Erinevaid matku ja põnevaid väljakutseid toimub Eestimaa igas nurgas piisavalt ja seal on koos sarnaste sportlike huvidega liikujad. Tee tutvust ning ehk leiad endale sobivad kaaslased, kellega koos elu sportlikumaks muuta!“ pakub Asko.
Tekst: Marta Vasarik
Pildid: Priit Mürk ja Sportland
SUUR GALERII: EESTI LAUL