Kuidas näha välja seksikam kui Eesti ränirahn?

Nagu ma eelnevalt ka maininud olen, siis minu töö on meedias ja ma vastustan ühe portaali hea käekäigu eest. See on küll mõnevõrra keeruline kodukontoris suure lastekamba kõrvalt, aga ma teen seda miljon korda parema meelega suure lastekambaga, kui suure lastekambata.

Kõik kolm on minu perre oodatud ja ma võin kinnitada, et nad ei sega minu tööd. Minu töö segab neid – minu otsas turnimist, minu tähelepanu saamist, minuga aja veetmist. Tegelikult just seda peaks ma tegema ja ära kasutama, kuni ma neile veel lahe tundun. Aga arved vajavad maksmist ja kõhud täitmist, seega on mul töö ja jumal tänatud, et see on töö, mis mind köidab ja meeldib.

Kuid meediatööga nagu palju teistegi ametitega maailmas, on jama see, et sel on tähtajad ja mul on igal kuul võimalus anda välja ka ühte ajakirja ning mu materjalid peavad kõik koos olema hiljemalt kindlaks kuupäevaks. Kuid probleem on sellega, et nii mina, kui paljud teised, kes ajakirja tegemisel kaasa löövad on tüüpilised eestlased, kes jätavad asju viimasele minutile. Kui tohib, siis nad laseksid selle viimase minuti ka veel paar minutit üle ja alles siis esitaksid. Nagu see Eesti laulu lugude esitamine. Igal aastal me loeme artikleid, kuidas lugude autorid viimastel hetkedel veel oma laule hindamisele esitasid. Sama asi toimub ka minu tööga. Kuid sellest ei piisa, et lood on valmis viimaseks hetkeks. Peale minu lugude üle vaatamist, tahab need üle vaadata veel keelekorrektor, siis tahab neid enda kätte kujundaja, kes mulle kõik probleemid lahendamiseks saadab ja kui lõpuks kõik klatitud saab, saadab ta mulle ajakirja valmiskujul, mille ma läbi pean töötama ja alles siis, kui ma kõigega rahul olen, läheb see trükki.

See kõik eelnev tähendab ka seda, et mul tuleb sageli teha tööd hilistundideni. Isegi mitte hilis vaid varajaste, sest pole harv juhus, kui mul õnnestub uinuda alles kell 3-4 öösel, mis jätab mulle 4-5 tundi und ja sellest ei ole mulle piisav. See tähendab, et ma olen päev otsa selline pool-pidune, uimane, mul pole energiat ja kogu päev on ära lörtsitud. See oli ka mu möödunud nädala märgusõnaks, kui mul jäi mitmeid trenne vahele sellepärast, et kui mul see võimalus tekkis, et nüüd on tund aega võimalik end liigutada, siis ma pidin valima, kas teha trenni, või teha kiire uinak. Tegelikkuses mu seda valikut ei tekkinud, sest hetkel, kui ma oleksin pidanud valima, oli mul juba tatinire suunurgast padjale valgumas ja trennist nägin vaid und.

Kuna ma olen oma tervise tõsiselt käsile võtnud, siis unerütmi parandamine saab olema minu üks prioriteete, kuna selle tagajärjel kannatab kõik – minu tuju, tootlikkus, tervis, isud, treening. Seega minu uus väljakutse uueks nädalaks saab olema igal ööl saada 7-8 tundi und. Kuna mul on väikesed lapsed, siis pole mul luksust, et ma magan kauem, et unekogus kätte saada, siis see tähendab iga päev kell hiljemalt kell 00.00 magaminekut ja nii terve nädal.

Kuid kuidas on mu seis algusega muutunud? Ütleme nii, et kui Esileedi minust eile pilti tegi, kui ma lastega mängisin, siis ninakrimpsutamisfaktor oli jätkuvalt 10/10. Hämmastav, kui teisiti me end peeglist näeme vs see, kui keegi meist pilti teeb. Ma ei räägi isegi neist hetkedest, kui ma üritan telefoniga kellestki pilti teha ja panen kaamera paneb kogemata selfi-režiimi peale, et vaadata oma topelt lõuga. Ma räägin, kogu keha pikkuses, siis peeglist vaadates pole mul häda miskit. Eriti kui ma musklid punni ajan. Aga ei, kui ma ei poseeri teadlikult ja ei püüa peeglis esile tuua oma parimaid omadusi, näen ma umbes sama seksikas välja nagu Eesti uus ränirahnust logo.

Küll aga numbreid vaadates on kahe kuuga kadunud 9 kilo, mis on alustuseks tegelikult täiesti mõistlik saavutus ja esimene samm on tehtud. Ma annan endale aru, et mu teekond ei saa olema sirgjooneline, vaid sel on tõuse ja mõõnasid, kuid ma pean hoidma pidevalt enda teekonnal pinget peal, et see oleks kogu aeg aktuaalne. Viskasin ma ju endale pöörase eesmärgi, minna tuleval aastal triatloni poolikule distantsile. Ma pole kunagi ujunud nii pikka maad, ma pole kunagi jooksnud pikemalt järjest kui 500 meetrit. Ka rattaga olen ma sõitnud vaevalt pool distantsi. Seega minu sportlikud saavutused ei ole kuidagi ligilähedasedki sellele. Aga suur eesmärk on seatud ja kätt tuleb pulsil hoida.

Seega, uue nädala eesmärk – magada igal ööl 7-8 tundi, teha nädala jooksul 4-5 treeningut ja vältida igasugust rafineeritud suhkrut. Kõigest ühe nädala. Saab hakkama ikka.

– A Mida Henry Teeb? / A Kuhu Henry Jäi?