Kuidas suusad ja muu varustus parimal moel suusamaratoniks ette valmistada

Kuigi sel talvel on lumeolud heitlikud, on suusahooaeg hoo sisse saanud ning veel hulgaliselt maratone on ukse ees. Juba 19. veebruaril antakse start talvise laulupeona tuntud Tartu Maratoni põhisõitudele. Mida peaks enne suusasõidule minekut suuskadega tegema ning mida rajale minnes selga panema?

Sportland Järve outdoor-osakonna teenindaja Olaf Põldoja soovitab ükskõik millisele suusamaratonile minejail oma suusad ja varustus aegsasti üle vaadata, sest hooldamata suusad võivad rikkuda maratoni head emotsiooni. Kui suusad on juba olemas, tuleb need enne sõitu üle vaadata, puhastada ja määrida. „Klassikasuuskade ettevalmistus ei tähenda ainult õiget määrdevalikut, vaid lisaks tasuks spetsialistil lasta kontrollida suusa tehnilist olukorda – kas suusataja kaal vastab varem märgitud pidamisalale ning kas suusad pole suure kasutamise tõttu oma aega juba ära elanud,“ selgitab Olaf. Nimelt, suuskade paine muutub aastatega pehmemaks ja vajadusel saab seda mõnevõrra kompenseerida sideme asetusega suusal. Kui suusad puuduvad või vajab suusapaar välja vahetamist, siis on viimane aeg astuda poodi ja koos spetsialistiga valida omale sobivaimad.

Valikuid on mitmeid

Klassikasuusad jagunevad laias laastus kolmeks: tavalised määritavad suusad, karvkattega ehk skin-suusad ning zero ehk sooja ilma suusad. Sobiva suusa valimisel on kaks peamist kriteeriumit. Esiteks suusataja pikkus ja teiseks kaal. Lisaks tuleb arvestada, et mida kallim on suusk, seda paremini saab neid määrida, sest nende suusapõhi on määrdele vastuvõtlikum. Odavamaid suuski ei pruugi saada nii hästi pidama või ei püsi määre maratonidistantsi vääriliselt.

Kui detailsemaks minna, siis järgmiseks kriteeriumiks suusavalikul on ilmaolud, sest karge külm ja paar plusskraadi mõjuvad rajale väga erinevalt, muutes ka suuskade libisemis- ja pidamistingimusi. „Harrastajale soovitan eelkõige skin-suuska, sest need on hea pidamisega pea kõikides oludes ja hooldevabad,“ ütleb Olaf. Lisaks on uuematel suuskadel move-süsteem, mis võimaldab klambrite asukohta väga hõlpsasti muuta kasvõi rajal olles ja isegi suuski jalast ära võtmata. Eesmärgiga saada rohkem või vähem pidamist. „Oleme skin-suuskadele saanud kasutajatelt väga head tagasisidet. Kes on ostnud, on ka rahule jäänud. Skin-suusad on põhimõtteliselt hooldusvabad, kuid aeg-ajalt peaks karvkattele pihustama jäätumisvastast ainet ja lisama libisemismääret.“

Määre peaks kestma terve maratoni

Kui on plaan minna suusamaratonile ning ise määrimise alal veel väga pädev ei ole, siis oleks mõistlik lasta suusad ette valmistada määrdespetsialistidel. Nemad oskavad seda teha nii, et maratonirajal jaguks nii pidamist kui libisemist. Sportland pakub määrdeteenust Tallinnas Järve ja Ülemiste keskuses ning Tartus Lõunakeskuses asuvates kauplustes. „Üldjuhul, kui suusk on maratoniks korralikult ette valmistatud, peaks määre vastu pidama kogu distantsi ja suusataja ei pea oma pead vaevama rajale lisamäärde kaasa võtmisega. Aga võib ette tulla ka erandlikke olukordi, kui ilmaolud rajal ootamatult muutuvad,“ räägib Olaf. Kui on ette teada, et olud on muutlikud, siis need, kes kasutavad tavalisi määritavaid suuski, võivad kindluse mõttes taskusse pista pidamismäärde pulga, et seda vajadusel rajal juurde lisada. Skin-suuskadega sõitjad ei pea midagi lisaks võtma, sest karvakattega suusad peavad üldjuhul alati, lisaks on neil lihtne suusasidemete reguleerimisega muuta suuskade sõiduomadusi.

Määrdepaketid igale distantsile

Rääkides Tartu Maratonist, siis erinevateks distantsideks on Sportlandil erineva hinnaga määrdepakette, et igale suusatajale pakkuda täpselt seda, mida tal vaja on. Selleks, et spetsialistid saaksid suusad õigel ajal ära hooldatud ja määritud, tuleb oma suusad kauplusesse Tallinnas Järvele ja Ülemistele või Tartus Lõunakeskusesse tuua hiljemalt neljapäeval, 16. veebruaril ning suusad saab kätte maratoni stardis. Eelnevalt selleks aega kokku leppima ei pea. Suusa põhjahooldus tehakse kaupluses, aga määrimine Otepääl kohapeal enne maratoni, sest õige määrde valikuks on vaja tutvuda seal valitsevate lumeoludega.

„Päris palju on neid, kellele meeldib kodus katsetada ja kes määrivad oma suuski ise. Hea meelega jagame ka neile nõu ja nippe,“ sõnab Olaf. Ise määrimisega tasub alustada trennisõitudel, et proovida kuidas üks või teine määre eri oludes töötab. Võistlustele või maratonile ei tasuks esmakordselt iseseisvalt määrida, sest valesti määritud suusk võib suusakogemuse pigem negatiivseks muuta. Olafi sõnul tuleb määrdevaliku ja määrimise õnnestumine alati kogemuse pealt.

Kuidas valida muud varustust

Sportlandist leiab suure valiku suusavarustust. Suusasaapad on valikus Madshus ja Salomon brändidelt. Suusasaabaste hind võib mudelite vahel erineda mitmekordselt, ent valik tuleks teha eelkõige selle järgi, milline saabas tundub jalas kõige mugavam.

Suusakeppide puhul on kolm peamist erinevust: käepideme materjal, käe kinnitus ja kepi jäikus. Käesõbralikum on korgist käepide, mis püsib paremini käes ja on soojem materjal. Käe kinnitusena püsib käes paremini kindalaadne kinnitus, mitte lihtsalt pael käe ümber.

Kui tavaolukorras kantakse prille eelkõige silmade kaitseks päikese eest, siis suusatajat võivad segada ka pidev tuul, mis suureneb eriti pikematel laskumisel, ning lumesadu. Valdavalt on prillid universaalsed, sobides nii meestele kui naistele. Sportlandi prillivalikus on aga ka spetsiaalselt naistele valmistatud tootesari, mis on mõeldud kitsama näoga kandjale. Üldiselt on prillid kasutusotstarbelt universaalsed ehk samade prillidega saab nii suusatada, rattaga sõita kui joosta.

Parim riietus on kihiline

Kui suusavarustus on üle vaadatud, tasub tähelepanu pöörata ka ilmaoludele, et valida rajale sobivad riided. Suusatamise intensiivsusest ja suusataja külmakartlikkusest sõltub ka riietus. Sportland Järve kaupluse juhataja Jaana Ellmanni sõnul kehtib spordiharrastaja riietevalikus kuldreegel, et igaüks peab tundma oma eripärasid. Kes on külmakartlik, paneb rohkem riideid ning kes eriti külma ei karda, saab vähemaga hakkama. „Keegi ei saa kellelegi täpselt ette öelda, millises riietuses on parim suusatada. Kui temperatuur on nullilähedane, siis on üldsoovitus pigem kaks kihti ning -10 ja enama külmakraadiga soovitatakse kolme kihti,“ ütleb Jaana.

Kõige alumine riietuse kiht on baaskiht, mille eesmärk on juhtida kehaniiskust eemale, et oleks soe ja kuiv. Teise kihi ülesanne on anda täiendavalt sooja, kui õues on krõbedamad miinuskraadid või kandja on külmakartlik. Kolmanda kihi eesmärk on kaitsta tuule ja sademete eest, samal ajal peab materjal laskma alumistest kihtidest tuleva kehaniiskuse välja.

Suurte maratonide startide puhul tuleb harrastajatel arvestada stardialas pika ooteajaga. Kui on külm ja tuuline ilm, siis tasuks peale panna veel ka kerge tuulekindel jakk või vest, mille saab hiljem panna taskusse või kui on raja ääres mõni sõber ergutamas, siis anda see tema kätte. „Mäletan omast kogemusest, et mass-stardi puhul pidid stardikoridori lõpus olijad ootama kuni kakskümmend minutit. Külmana suusatama hakkamine ei ole üldse mõnus,“ meenutab Jaana.

Riietust valides ei tasuks unustada sokke, kindaid ja mütsi. Sokid võiksid suusatades olla pigem paksemad. Krõbedama ilmaga on head paksemad kindad, aga muutliku ilma puhul on hea kasutada õhemaid sõrmikuid, millel on eemaldatav kate neljale sõrmele. Nii oleks nagu kaks kinnast ühes. Mütside puhul on huvitav trend, et pikkade juustega naised soovivad sageli suusamütse, millel on auk kukla peal, kust saab patsi välja pista. Mütsi alternatiiviks on peapael, mida leidub samuti eri laiuse ja soojusastmega.

Ka suusataja higistab ja peab jooma

Jaana soovitab läbi mõelda ka toidu ja joogiga seonduva. Uurida välja, kui palju ja kui sagedasti on rajal toidupunkte ning mida seal pakutakse. „Üldjuhul on maratonidel toidupunktid piisava vahemaa järel. Kui oled harjunud rohkem jooma, siis tasub oma jooginõu kaasa võtta ning täiendav energiabatoon taskus ei tee samuti halba.“

Kui maratoonar ei plaani ametlikes toitlustuspunktides keha kinnitada, siis tuleb kogu vajalik söök-jook endaga kaasa võtta, sest kuigi sageli arvatakse, et suusatades ei higista, siis tegelikult see nii ei ole. Jaheda välistemperatuuri ja hästi hingavate spordiriiete koosmõjul ei tunne suusataja higistamist. Jooginõu puhul on kaks varianti – kas panna pudel selja taha vööle või kasutada joogivesti. Viimase puhul on eeliseks see, et joomiseks ei pea keppe käest võtma, vaid saab hõlpsalt sõidu ajal voolikust juua. Sportlandi kauplustes on hea valik erinevaid joogipudeleid ja veste suusatajatele. Tasub proovida, mis kellelegi mugavam tundub.

Tekst ja fotod: Pille Kalda