Lumespordisõprade meelisaeg reisimiseks on üsna pea käes. Selge on see, et ühe meeldejääva suusareisi teeb nauditavaks oskuslikult valitud hea varustus. Selle hankimine on eestlastele väga lihtsaks tehtud, tuleb vaid seada sammud Ülemiste Sportlandi.
Sportlandi mäesuusakategooria juhi Henri Kruuseli sõnul on poes valik väga hea ega jää alla Skandinaavias või Alpides asuvate suusakeskuste poodidele. „Oleme ilmselgelt oma pakkumistega vinti üle keeranud ja kui sortimendist tõesti midagi meelepärast ei leia, siis Euroopa laost jõuab kaup meieni kõige rohkem kahe nädalaga,” saavad Kruuseli kinnitusel kõik soovid täidetud.
Sõidumõnu tagab hea saabas
Sobivate saabaste leidmine on varustuse soetamise juures üks kõige keerukamaid ülesandeid. „Enamikku Sportlandis müüdavaid saapaid saab jala järgi kohandada. Selleks on olemas spetsiaalsed ahjud ja tehnoloogia, mis aitab saabast inimese jalakuju järgi vormida,” avaldab kategooria juht.
„Lase klienditeenindajal end aidata ja ole oma võimete hindamisel enda vastu aus, sest just nii teed õige valiku. Saapaid tehakse erisuguse jäikusega: mida kallim, seda jäigem. Skaala on 65–160. Meeste saabas võiks jääda vahemikku 90–110 ja naiste oma 70–90,” lisab Kruusel.
Sportlandi valikust leiab väga erinevaid saapaid, nii käimisfunktsiooniga kui ka hüppamisel lööki summutavaid mudeleid. Loomulikult on poes suur sortiment all-mountain- ja slaalomisaapaid.
Suusavalik oleneb eesmärgist
Sportlandist leiab Salomoni, Headi ja K2 suuski. „Võtame oma valikusse iga brändi parima. Head on maailma parim slaalomibränd, suurvõistlustel võidetakse nende suuskadega kuni 70% medalitest. K2 on tuntud kui freeride- ja freestyle-suusabränd, ka Kelly Sildaru sõitis nende suuskadega. Lisaks on need suusad just noortele mõeldes tehtud teadlikult taskukohasemad. Salomon on kõige suurem mäesuusavarustuse tootja ning pakub suurepärast terviklahendust ehk parimal tasemel saapaid, suuski, kiivreid, prille, riideid ja muud. Ettevõtte tootearendus toimub peakontoris Prantsusmaal ja tegemist on kindlasti parima võimaliku tasemega, mida selles tööstuses praegu pakkuda saab,” ütleb Kruusel.
„Suuskadega kehtib sama rusikareegel mis saapaidki valides – ära hinda oma võimeid üle. Kui murdmaavarustuse puhul saab ka harrastaja või pühapäevasuusataja rohkem raha investeerides parema varustuse, siis mäesuusatamises see päris nii pole. Tõsi, mida kallim suusk, seda rohkem tehnoloogiat, kuid siis peavad ka võimed ja kogemus suusa tasemele vastama. Harrastajal ei tasu tormata väga jäiga võistlussuusa või laia freeride-suusa poole, sest sellest ei käi tema võimed lihtsalt üle. Pigem on mugavaks sõiduks hea all-mountain-suusk, millega saab mõnusalt eri tingimustes sõitu nautida. Kui kogemus kasvab, võib mõelda juba kindla kategooria suusa peale. Ka klambrite pealt ei tasu kokku hoida. Tuleb aga arvestada, et need moodustavad vahel kuni pool suusa hinnast.”
Tasakaalu aitavad hoida suusakepid
Kõige lihtsam on mäevarustuse juures ilmselt suusakeppide valimine. „Üldjuhul tasub need poes kätte võtta ja vaadata, kas küünarvars jääb maa suhtes 90-kraadise nurga alla. Freestyle-kepid võivad olla veidi lühemad. Keppide puhul kehtib küll reegel, et mida kallim, seda parem, põhiline vahe on materjalis. Üldiselt on need ehitatud nii, et kui sõitja peaks kukkuma, siis paindub kepp enne katki kui inimest tõsisemalt vigastab,” teab Kruusel.
Millist lisavarustust valida?
Väga vähesed lähevad tänapäeval mäele ilma kiivri ja prillideta. „Eestis suurenes kiivrite müük märgatavalt pärast Schumacheriga juhtunud õnnetust,” tõdeb Kruusel ja ütleb, et kiiver peab peas olema mugav ega tohi loksuda. „Hea kiivri alla müts ei käi, sest seda asendab vooder. Väga külmades oludes sportides peaks kiivri alla mahtuma suusamask,” ütleb ta.
„Ka prillid pole enam ammu ainult trendikas aksessuaar, vaid oluline osa kaitsevarustusest. Alpides sõites tasuks kindlasti valida keskmisest kõrgema UV-kaitsega prillid ja kui võimalik, siis ka kaks eri klaasi: üks läbipaistev või kollane ja teine tumedam. Pööra tähelepanu ventilatsiooniavade olemasolule ja sellele, kas need sobivad kiivriga, sest mäel iga kümne minuti tagant uduseid klaase puhastada ei ole tore.”
Lisaks soovitab Kruusel mäele kaasa võtta spetsiaalse riiete alla käiva seljakaitsme või mäesuusatamiseks mõeldud seljakoti, mis sõitjat kukkumisel kaitsevad.
Tutvu mäesuusavarustusega SIIN!
Tekst: Marta Vasarik
Worldloppeti maratonisari paneb proovile