Kuidas valida õige jalgratas?

Jalgrattaga liiklemine ja sportimine kogub iga aastaga aina rohkem populaarsust, sest see liikumisviis annab igal tasemel rattasõbrale hea enesetunde ning mõnusa füüsilise koormuse. Kui aga ratast veel ei ole, kuidas siis leida see õige?

Rattaostu plaanides tee esmalt endale selgeks, mille jaoks sa seda soovid. Ratta valimine sõltub enamasti teekattest, mille peal plaanitakse liikuda, aga ka sellest, kas ratast kasutatakse spordiks/võistlemiseks või pigem on plaanis lihtsalt ja mõnusalt liigelda. „Kui tead, mis eesmärgiga ratast vajad, siis edasi pea nõu asjatundjatega, kes sinu vajadustele parima lahenduse leiavad,” soovitab Sportlandi brändijuht Dmitry Smirnov.

Sportlandi tootevalikust leiab Itaalia tootjate Esperia ja Bottecchia nelja erineva kategooria jalgrattaid, kus on esindatud laste-, maantee-, maastiku- ja linnarattad. „Bottecchia on pea saja-aastase ajalooga legendaarne bränd, mille juured on suuresti maanteerattaspordis, kuid viimastel aastatel on jõudsalt tuldud ka teistesse kategooriatesse,” tutvustab Dmitry. Bottecchia jalgratastega sõidavad näiteks ka sellised tuntud näod nagu Greete Steinburg, Janelle Uibokand, Sten-Eric Ottender, Raivo E. Tamm ja Sandra Raju.

Esperia näol on aga tegu Itaalia suurima rattatootjaga, kes keskendub pigem stiilsetele retroratastele ja keskmise hinnaklassi toodetele.

Valik on sinu

Kui soovid endale head treeningpartnerit maanteel sõitmiseks, siis tasuks pilk heita maanteeratta poole, millega on oluliselt lihtsam ja kiirem asfaldil kilomeetreid koguda või võistelda.

Kui otsid mugavust, stiilset disaini ja ägedat lisavarustust korvi ja pakiraami näol, siis on ideaalseks valikuks linnaratas, millega asfaldil või kõvema kattega metsaradadel kruiisida. Sportlandi valikus leidub linnarattaid, mis jäävad hinnaklassilt 200-450 euro piiresse.

Kui sind kõnetab aga hoopis sportlik rattasõit igasugusel maastikul, siis võiks valik kalduda maastikuratta suunas. Maastikuratta rehvimuster, sportlik asend ja amortisatsioon pakub nauditavat sõitu ennekõike raskemates sõiduoludes ja kitsastel metsaradadel. Maastikurataste hinnad algavad 250 eurost ja liiguvad kuni 3000-euroste tippratasteni välja.

Kui aga valikut on keeruline teha, siis aitab hädast välja hübriidratas, mis on kitsamate ja siledamate rehvidega maastikuratas.

Fatbike

Kindlasti oled linnapildis või metsas kohanud suurte ja paksude rehvidega jalgratast – see on maastikuratta perekonda kuuluv fatbike, mis suure ja võimsana lubab takistusteta liigelda ka keerukamates oludes, näiteks liivas ja mudas. Lisaks täiskasvanute ratastele on Sportlandis saadaval ka ülipopulaarne 24“ fatbike lastele.

Kui soovid teada, mis tunne on fatbike’il sõita, sea sammud Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusesse, kus viiakse läbi matku fatbike’iga ning kus saab neid ka niisama sõitmiseks rentida.

Lapsed ratta selga

Rattasõit on äärmiselt hea võimalus lapse aktiivsena hoidmiseks. See arendab lapse füüsist ja tasakaalutunnetust ning õpetab ka liikluses paremini toime tulema. „Lasterattaid on Sportlandis saadaval nelja erinevat suurust – 12“, 16“, 20“, 24“- vastavalt lapse pikkusele ja sõiduoskusele,” räägib Dmitry. Sportlandi valikus on maastikurattaid poistele ja tüdrukutele, aga ka stiilseid linnarattaid väikestele printsessidele. Väiksematel ratastel on juures ka abirattad, mis aitavad sõidutunnetuse lihtsalt kätte saada. Kui laps ennast rattaga veel väga turvaliselt ei tunne, siis ei tasu kiirustada kohe uut suuremat ratast ostma. Pigem võib olemasoleva rattaga sõita aasta kauem, et jalad kindlalt maha ulatuksid ja laps ennast hästi tunneks. „Nii saab laps sõitu täiel rinnal nautida,” soovitab brändijuht.

Lisavarustus, milleta ei saa

Ükskõik, millist rattaspordi stiili harrastada, on kõige olulisemaks lisavarustuseks kiiver, mis kaitseb sõitjat ootamatu kukkumise või kokkupõrke ajal. Kuigi kiivrit võiksid kanda kõik ratturid, tuleb teada, et kuni 15-eluaastani on rattakiiver kohustuslik.

Kiivrit valides peaks pöörama tähelepanu sellele, et see oleks mugav, see ei tohi peas pigistada ega loksuda. Kiiver ei tohi peast ära kukkuda ka siis, kui kinnitusrihmad lahti on. Kui jääd valimisel hätta, siis pea kindlasti nõu klienditeenindajaga.

Linnarattaga sõites on oluline olla nähtav, seega lisaks rattal olemasolevatele helkuritele võiks neid ka ise rattale lisada. Kohutuslikus korras peaks juurde vaatama ka ees- ja tagatule, mis on pimedas liigeldes heaks abimeheks. „Selleks, et end ootamatute olukordade eest kaitsta, oleks mõistlik ratta külge osta rattakell, käsipump ning ka ratta sisekumm, mis on abiks siis, kui oled hätta jäänud kohas, kus abi on kaugel,” soovitab Dmitry.

Ratas on hea kaaslane

Eestis napib tihtipeale sooja aega, seega tuleks mõnusatest ilmadest pigistada välja kõik, mis annab. Üks hea moodus selleks on vahetada auto või ühistransport jalgratta vastu, mis on tihtipeale linnas ka kiirem kui mistahes muu liikumisviis.

„Rattaga sõitmine on suurepärane võimalus avastada ägedaid kohti ja loodust ning on ka tervisele ülikasulik,” tõdeb Dmitry. Tema sõnul on rattaspordi ja -sõidu üks võtmesõnu ka aeroobsel pulsil liikumine, mis on organismile kõige kasulikum.

Vaata ka täispikka otseülakannet, kus puudutatakse kõike olulist, mis on seotud ratastega.

Tekst: Taisi Kõiv
Pildid: Silver Gutmann, Jake Farra, Rasmus Kooskora