Suusatalv pole enam mägede taga ja selleks, et ennast suusatades mõnusalt tunda, on tarvis valida sobiv varustus. Kuidas seda teha, selgitab Sportlandi murdmaasuusa kategooria juht Dmitri Smirnov.
Tänapäeval on hästi hooldatud suusa eluiga väga pikk, kuid see sõltub ka kasutamistihedusest. Tõsisemad harrastajad vahetavad suuski iga paari aasta tagant, tavaharrastajatel piisab ühest paarist pikkadeks aastateks. Enne ostu tegemist tasuks läbi mõelda järgmised punktid:
1. Kui tihedalt hakkad suuski kasutama?
Kas plaanid suusatada ühe korra nädalas, 2–4 korda nädalas või rohkem?
2. Milline on eesmärk – kas naudid lihtsalt loodust, tahad põletada kaloreid või valmistuda maratoniks?
Kui sõidad korra nädalas või veel harvem ja eesmärk on loodust nautida, siis piisab kõige lihtsamast suusapaarist.
Võistlussuuski valides tuleks arvestada suusa konstruktsiooni ja põhjamaterjali omadustega.
3. Milline on sõidustiil, klassika või uisk?
Kallima hinnaklassi suusad jagunevad klassika-, uisu- ja universaalsuuskadeks.
Universaalsuusad sobivad inimestele, kes käivad regulaarselt sõitmas, kuid kellele kiirus ja võistlemine pole olulised. Tõsisemal suusatajal on kindlasti vaja eraldi klassika- ja uisusuuski.
Klassikasuusad võiksid olla suusatajast 15–25 cm pikemad. Mida pikem suusk, seda parem libisemine, mida lühem suusk, seda parem juhitavus. Klassikasuusad peavad olema piisavalt jäigad, st kui suusataja seisab korraga mõlemal suusal, peaks suuskade keskosa (45–60 cm) jääma õhku. Kui suusataja seisab kogu keharaskusega ühel suusal, on keskosa (pidamismäärde ala) surutud vastu maad ning suusk n-ö peab. Kui keskosa jääb õhku, on suusad ilmselt liiga jäigad ega sobi suusatajale. Kui suuski on võimalik maha suruda vaid poole keharaskusega või jääb pidamisala liiga lühikeseks, siis pole suusad samuti sobivad: neid saab küll pidama, kuid libisemine väheneb märgatavalt.
Uisutehnika suusad valitakse suusatajast 5–15 cm pikemad. Sobiva uisusuusaga sõites peab suusa keskosa alati minimaalselt õhku jääma. Kui suusad on pehmed ehk suusataja raskus surub suuskade keskosa maha, on suuski raske juhtida.
Õige suusapaari valimisel on väga oluline pidada nõu pädevate suusamüüjatega, kes lähtuvad sinu vajadustest, mitte hinnaklassist.
Kuidas valida suusakeppe?
Suuskade kõrval on väga tähtis valida sobivad kepid. Suusakeppide pikkuse puhul lähtutakse üldiselt valemist, et klassikalise stiili suusakepi pikkus on 0,82-0,85 korda suusataja pikkus ja uisukepi pikkus on 0,9 korda suusataja pikkus.
Harrastajate jaoks piisab teadmisest, et uisukepp võiks olla ninani ja klassika oma õlani. Kindlasti ei tasu millimeetreid taga ajada. Naistel on soovitatav valida natuke lühemad uisukepid, kuna kätes ei pruugi liiga pikkade keppidega sõitmiseks olla piisavalt palju jõudu. Mehed peaksid vältima liiga pehmeid suusakeppe, mis painduvad igal tõukel (sinna läheb enamik tõukeenergiast).
Tavaharrastajad peaksid arvestama, et kallimad kepid on küll jäigemad, kuid seda rabedamad, st kukkudes või komistades on suurem oht, et kepid murduvad. Suusakeppide hinna määrab materjal ning sellest oleneb ka nende kaal ja jäikus.
Kallimad suusakepid on tehtud 100% süsinikust, mis tagab optimaalse jäikuse ja on oluline selleks, et tõukejõud või -energia läheks õigesse kohta. Kuigi süsinikusisaldus ja selle kvaliteet on eri markidel erinev, tasub tõsistel sõitjatel valida suusakepid, mille süsinikusisaldus on vähemat 60%. Oluline on ka rihm, soovitatavalt kinnasrihm, mis teeb sõidu mugavamaks. Korgist käepide aga teeb suusakepi kergemaks.
Saapad
Suusasaabastki valides on oluline selgeks teha, mis stiili, kui palju ja kui tõsiselt kavatsetakse sõita. Ideaalne suusasaabas on jalas mugav, jalg on piisavalt kinni ja toestatud. Siiski peaks saabast saama üsna kergesti jalga tõmmata.
Saabas kui oluline osa suusavarustusest peaks olema kindlasti kvaliteetne. Suusasaapad peaksid olema väikse ruumivaruga, kuna täpselt paraja saapaga (varbad puudutavad ninaosa) hakkab jalg külmetama. Eriti puudutab see uisusaabast, kuna selle tehnikaga sõites varbad väga palju ei liigu.
Saapaid ostes veendu, et need sobivad suusaklambritega, suusaklambreid on kahte tüüpi: SNS ja NNN.
Lapsed suusatama!
Lastele suusariiete ja -varustuse valimisel tuleb eelkõige lähtuda lapse vajadustest, oskustest ning mugavusest, mis on väiksemate laste puhul kõige olulisem. Kindlasti tuleb jälgida ka lapse kasvamiskiirust.
Lapsele ei tohiks osta vales pikkuses ja jäikuses suuski, sest see võib suusaelamuse ära rikkuda. Esimeste suusasammude jaoks sobivad kõige pisematele plast- või kaabelsidemega suusad, mis on mõeldud tavalise talvesaapaga kasutamiseks, sest üldjuhul sellises vanuses lapsed jalutavad suuskadega. Väiksematele lastele eelistatakse ka suuski, mille keskel on kalasabamuster.
Suuski valides tuleks mõelda sellele, kuidas laps suudab nendega toime tulla. Üldiselt soovitame võtta lapse pikkused või natuke lühemad suusad. Viimane kehtib hästi pisikeste laste puhul, sest väiksem suusk peaks aitama lapsel paremini liikuda ja manööverdada. Kuna suusakomplekti hind on päris kõrge, on võimalik võtta ka suusad varuga (kuni 10 cm), kuid sellisel juhul võib olla esimestel kordadel raske suuskadega hakkama saada.
Lihtsamad laste suusakepid tehakse enamasti kergest materjalist. Rihmaks on tavaline aas, et kukkudes ei jääks käsi kinni, ning väiksematele tehakse ka alumine ots plastmassist, et vältida vigastusi. Laste suusakepid võiksid ulatuda õlani, väiksemate laste puhul võiksid need olla veel lühemad.
Lastesuuskade hinnaklass sõltub tootjast ja suusabrändist. Hind on lastetoodete puhul küll alati oluline, kuid tähtis on ka suuskade kvaliteet (viimistlus, välimus, materjal) ja eluiga.
Samuti tasuks suusavarustust osta kohtadest, kus on olemas pädevad spetsialistid, kes oskavad leida sobivad suusad. Kui laps käib suusatrennis, siis tasuks enne varustuse hankimist pidada nõu treeneriga.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Klubi Tartu Maraton / Tootjad
Kuidas valida mäesuusavarustust?