Golf on emotsionaalne mäng, kus mänguringi jooksul jõuab läbi kogeda terve tunnetespektri, mistõttu on golf ideaalne võimalus ennast ning teisi paremini tundma õppida.
Head löögid tõstavad mängija enesekindlust, panevad pingutama ja riskima ning teevad veel näljasemaks. See on seisund, milles tahaks pidevalt viibida. Kuid nagu ikka, selleks, et oskaks häid päevi, lööke ja õnnestumisi kõrgemalt hinnata, peab olema võrdlusmoment ja läbi elatud suuremad või väiksemad ebaõnnestumised. Kehvade löökidega mängitud rajad toovad enamikes inimestes välja mitte-kõige-ilusama poole. Sõltuvalt iseloomust reageerivad mängijad ebaõnnestumistele erinevalt: mõned elavad enda sisse, teised purskavad sõnu, mis sunnivad lähedal olevate laste kõrvu kinni katma, kolmandad hakkavad kiiresti vabandusi otsima jne. Kahjuks on väljakul alati esindatud ka tüübid, kelle “varustus on saatanast” ja seda tuleb vahetpidamata loopida ja vastu maad tümitada. Golfiväljakul (ja mujal) liigsete negatiivsete emotsioonide näitamise võttis hästi kokku legendaarse treeneri Butch Harmon’i isa Claude: “Halva suhtumise näitamine on nagu oma tagumiku paljastamine. Kõik vaatavad, aga keegi tegelikult ei taha seda näha!”
Julgus on tagurpidi hirm
Eespool loetletud negatiivsed käitumismustrid on üldjuhul tagajärg. Vastava käitumise esile tulekuks on miski andnud tõuke – tavaliselt on selleks hirm. Hirm ebaõnnestumise ees, kartus kellelegi pettumust valmistada, hirm pall vette lüüa või võistlus kaotada. Hirm on ebameeldiv, aga samas äärmiselt inimlik ja vajalik emotsioon. Ühest küljest näitab see, et inimene hoolib sellest, mida ta teeb, kuid hirmul ei tohi lasta end pimestada ega tegevust halvata. Edukad inimesed mistahes vallas, mitte ainult spordis, mõistavad varem või hiljem, et julgus on tagurpidi pööratud hirm. Selleks, et endas julgus leida, tuleb esiti olla hirmunud. Esimene samm ongi endale tunnistada: jah, ma kardan. Kardan kaotada, kardan palli vette lüüa, kardan seda, mida sõbrad minust arvavad jne.
Tegele emotsioonidega ja keskendu
Hirmu ei saa lihtsalt ignoreerida, see on piisavalt võimas tunne, mis paratamatult inimest mõjutab, kuid seda teadvustades on juba esimene samm tehtud. Teise sammuna tuleb oma emotsiooniga tegeleda – hirm on kohal: annab endast märku kõhus ringi kruvides, käsi väristades ja kiirenenud pulsiga. Tere tulemast! Nüüd oleme me kahekesi, aga kuna minul on praegu vaja mõõta kaugus lipuni, uurida millisest suunast puhub tuul, visualiseerida millise löögiga (trajektoor, vint) tahan palli lipu kõrvale lüüa ja leida oma kukutamiskoht, siis need tegevused on oluliselt tähtsamad kui see, mida sina tahad, et ma teeksin – ehk värisevate kätega ja südame põksudes lasta mõttel uitama minna: kui hirmus on see, kui ma palli vette löön? Kolmandaks tuleb keskenduda tegevustele, mis on otseselt mängija kontrolli all, sest see teeb võimalikuks hetkes püsimise ja mängimise koos hirmuga, olles iseenda peremees.
Areng peitub enese ületamises
Eneseületus ebamugavas ja tundmatus situatsioonis on see, mille käigus me areneme ning kasvatame enesekindlust. Enesekindlus ei tähenda seda, et hirmu enam ei ole – lihtsalt julgus ja pealehakkamine on oluliselt tugevamad ning hirm lükatakse tahaplaanile. Õnnestumine ei tule tavaliselt esimesel korral, mõnede takistuste puhul võib isegi tunduda, et sihtmärgini jõudmine on täiesti lootusetu. Kuid iga ebaõnnestumise järel tuleb tolm maha raputada, püsti tõusta ja edasi liikuda. Mida kiiremini, seda parem, sest golfis on väga lihtne jääda eelneva raja kehva tulemuse lõksu, aga samal ajal, kui sina heietad ebaõnnestumise üle, on teised mängijad ametis oma plaanidega, mis sisaldavad birdie’de tegemist.
Üks löök korraga
Käiku tasub lasta vana hea plaan: üks löök korraga – mis on olnud, seda muuta ei saa, kuid edasised rajad on võimalik mängida paremini. Aeg-ajalt tasub meelde tuletada, et golfimängu mõte ei ole teha pelgalt ilusaid löögiliigutusi ning ei juhtu mitte midagi, kui vahepeal ei taba fairway‘sid ega green‘e. Mängu mõte on pall auku saada võimalikult väheste löökidega ja kui see tähendab metsast, veest, liivast ja paksust heinast löömist, siis nii ongi.
Tekst: Mari Suursalu, professionaalne golfar ja treener
Fotod: Shutterstock.com
Tuulest ja laintest sõltuvuses!