Peale lühikest Eesti suve saabub pikk periood, kus päikesevalgust ning ilusat ilma näeb harva. Õige toitumine ning aktiivne liikumine mängivad siin suurt rolli, et jaksaksime sel ajal energilised olla. Kuidas end motiveerida ja kust energiat ammutada, räägivad treenerid Katrena Tenno ning Shalini Mody.
Meie sügis on pime ja tihtipeale vihmane aeg, mis tähendab seda, et paljud inimesed eelistavad sooja tassi teega kodus teleri ees istuda. Tegelikult on sellisel ajal aga oluline pidevalt ise teadlikult aktiivset liikumist planeerida – suvel satume tunduvalt tihedamini niisama välja, käime erinevatel üritustel, rannas või ka lihtsalt jalutamas, kuna ilmad on ilusamad.
MyFitnessi treener Katrena on treenerina tegutsenud viis aastat ning GraceFiti treener Shalini juba üle üheksa aasta, seega motivatsioonipuudust neil naistel ei ole. Mõlemad on arvamusel, et sportima peaks aastaringselt ning kunagi ei ole hilja, et sellega alustada.
„Arvan, et täna oleme juba piisavalt teadlikud sellest, et eluterve liikumine annab heaolu hormoone ja hoiab meid tervena. Seda kõike selleks, et nautida oma ägedat elu täisväärtuslikult,“ arvab Shalini. Ka Katrena paneb südamele, et liikumine on oluline. „Liikumine peaks olema elukestev protsess,“ ütleb naine.
Motivatsiooni leidmine algab endast
Paljudel inimestel on keeruline pimedal ja külmal ajal leida motivatsiooni, et trenni minna. Tegelikult teeme sporti ainult enda heaks ning oleme trenni mitte minnes ka ainukesed kaotajad. Liikumise eesmärk ei peaks olema ilusam või lihaselisem välimus, vaid rõõmsam ja tervem enesetunne. Kuid kindlasti annab silmaga nähtav tulemus motivatsiooni juurde.
Endale tuleb valida selline treening, mis meeldib ja toob rahulolu. Negatiivselt meelestatuna on isegi kõige kasulikumat tegevust raske nautida ning muuta seda oskaks enda elust. „Leia treening, mis annab sulle energiat mitte ei võta, siis muutub trenn ka vaimselt vajalikuks ja motivatsiooni jätkub terveks sügiseks,“ soovitab Shalini.
Mõlemad treenerid on arvamusel, et kellegagi koos sportimine annab oluliselt motivatsiooni juurde. „Leia endale trennikaaslane või liitu rühmatreeninguga, kus kaaslased viilimiseks võimalust ei anna,“ soovitab Katrena. „Teadmine, et sind oodatakse ja sinust hoolitakse annab väga palju jõudu juurde,“ lisab Shalini.
Motivatsiooni säilitab ka oma algsete eesmärkide kirja panemine. Katrena soovitab koostada endale kindel treeningkava, nii on siht kogu aeg silme ees. „Motivatsioon tuleb ka järjepidevusega. Ära pahanda endaga, kui see kohe välja ei tule,“ ütleb Shalini, kelle aastatepikkune kogemus näitab, et kui keha lõpuks treeninguga ära harjub, siis on vaimselt tunduvalt lihtsam aastaringselt motiveeritud olla.
Sporti saab teha igal aastaajal
Kindlasti erineb suvine aktiivsus ülejäänud aastast, kuna soe ilm võimaldab paljusid tegevusi väljas teha, sügis seevastu kipub inimesi tuppa peletama. Seetõttu liiguvad inimesed külmal ajal tunduvalt vähem, kuna rahvast täis jõusaali astumine erineb oluliselt üksinda metsas jooksmisest.
Katrena arvates ei ole väljas treenimiseks liiga halba ilma, vaid vale riietus. Sügis ei tähenda kindlasti seda, et peab esimesel võimaluse siseruumi kolima, vaid tuleb riietada ennast soojalt ning tegevusi leidub küllalt. „Kindlasti saab jätkata jooksmisega, rattasõiduga või külastada välijõusaale,“ kinnitab ta.
Siseruumi suundumiseks ei ole õiget aega, vaid see sõltub eelkõige inimesest ning tema varasemast kogemusest. „Saladus peitub enda soovide tunnetamises. Kui inimesele meeldib joosta väljas, siis tulekski seda teha, samas kui eelistatakse tubaseid treeninguid, siis ei tasu ennast õue sundida,“ arvab Shalini. Siinkohal julgustab naine aeg-ajalt proovima uusi asju. „Mina olen väga suur külmavares, aga sel aastal käisin isegi oktoobris ujumas. Ma tundsin ennast peale külmas jões suplemist ja mediteerimist lihtsalt vapustavalt. Seega läksin iga päev uuesti,“ jagab ta enda kogemust.
Trenn võiks olla eluviis
Aktiivne eluviis saab alguse mõtlemisest. Eelkõige tuleb enda jaoks selgeks teha, miks on liikumine meile kasulik, siis on lihtsam ka ennast läbi elu sellel joonel hoida. Kõige raskem osa on aktiivse eluviisiga alustamine ning järjepidevuse loomine. Mõlemad treenerid soovitavad alustada väikeste sammudega, kuna sageli jätavad inimesed oma eesmärgid poolikuks siis, kui muutused tunduvad esmapilgul liiga suured. „Esimene samm võiks alati olla pisikene – tee kasvõi mõnel hommikul sirutusi. Võta ette väikesed eesmärgid ja ära muuda kõike korraga,“ annab Shalini nõu. „Alusta näiteks jalutuskäikudega, paki asjad õhtul valmis ning mine hommikul hoopis jala tööle,“ pakub Katrena.
Iga inimene on erinev ning peab leidma endale sobiva treeningu ja tempo – kui palju ning millal treenida. „Ära sunni ennast olema teistega samasugune – meie elutempo ja hingeseisund on erinev. Võta rahulikult!“ soovitab Shalini ennast kuulata. „Kindlasti tuleb endale lahti mõtestada, miks sa seda teed. Trenni saab teha igaüks vaid enda jaoks,“ ütleb Katrena.
Selgelt kirja pandud eesmärgid ning põhjused aitavad luua rutiini ning õige ja südamelähedane treening kindlustavad selle, et sport saab osaks eluviisist.
Hea tervis algab toitumisest
Tervislik toitumine kõlab sageli raskelt ja aeganõudvalt, kuid tegelikult on ka siin kõik kinni mõtlemises ning valikutes. Toitumisest saab alguse tervislikum mina-pilt ning koos regulaarse liikumisega loovad need tugeva tervise alustalad. Inimesed on erinevad, seega kõige tähtsam on kuulata oma keha ja leida sobivad toidud just endale.
Olenemata aastaajast on oluline toituda tervislikult, kuna söök on põhiline energiaallikas. Süües palju kiireid süsivesikuid ning kahjulikke valmistoite, ei saa meie keha piisavalt vajalikke aineid, et olla aktiivne ning energiline. Seetõttu on toitumisel oluline jälgida, et meie toidulaud koosneks värsketest toorainetest, mis annavad energiat ja vajalikke vitamiine. Nii on võimalik ka pimedal ajal hoida ennast rõõmsa ning energilisena.
Treenerite soovitused toitumisel:
Söö palju värskeid tooraineid, sealhulgas puu-, juur-, ning köögivilju.
Tee toit kodus valmis, nii väldid ülesöömist ning ebatervislikke valmistoite.
Hoia toidu kogused ja liikumine tasakaalus – söö sama palju kui jõuad päeval liikumisega ära kulutada.
Kõigile ei sobi sama toitumiskava, kuna inimestel on erinevad eesmärgid – soovitakse kaotada kaalu, kasvatada lihasmassi, samuti tuleb arvestada toidutalumatuse ja allergiatega. Leia sobiv toitumiskava vastavalt oma kehale.
Mõistlikus koguses tohib süüa kõike.
Planeeri oma toidukordasid, et vältida ebatervislikku näksimist.
Planeeri oma nädala toidukorrad ning tee poenimekiri. Nii väldid emotsiooni pealt asjade ostmist ning liigset poes käimist.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Ksenia Gureeva