Lasku, tõuka, lenda – suusahüpped on hulljulge ala!

Suusahüpped on hulljulgete ala, mille proovimisest enamus inimesi ilmselt mõeldagi ei julge.

Tehniliselt raske ja vaimset vastupidavust nõudev spordiala, on nagu enamik talispordialasid, alguse saanud Põhjamaadest, kus võistlustrend tekkis 19. sajandil. “Eestis peetakse kuninglikust talispordialast ehk suusahüppamisest väga lugu, seda näitab meie sportlaste huvi ala vastu,” tõdeb Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete alajuht Rauno Loit.

Noor kolmik

Suusahüpetes pääses Eestist olümpiale koguni kolm meest, kes kõik tegid oma olümpiadebüüdi. Kõige esimesena tagas pääsu olümpiale vaid 18-aastane Artti Aigro. Tema nimi on laiemale avalikkusele ehk veel pisut võõras, kuid tegusid on noormees teinud juba lapsest saati. Üheksa-aastaselt tegi ta Tehvandil oma esimese suusahüppe ning kaheteistkümneselt tuli juba täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks.

Käesolev olümpia oli Arttile eelkõige suurvõistlustel kogemuste omandamiseks – normaalmäel jäi laeks kvalifikatsioonivõistlus ning suurel mäel lõpetas ta põhivõistluse 107 meetri ja 48. kohaga.

Kogemustest õpitakse

Eesti noorim suusahüppekoondislane, 17-aastane Kevin Maltsev on julge ja tahtmist täis noormees, kellel suurvõistluste kogemus enne olümpiat veel puudu oli. Suurim võistlussari, millel ta varasemalt on osalenud, on kontinentaalkarikas ja olümpiale pääsemine oli noormehe endagi jaoks tõeline suurüllatus.

Normaalmäel piirdus ta seekord kvalifikatsiooniga ning suurel mäel lõppes debüüt diskvalifitseerimisega – põhjuseks millimeetri võrra lubatust suurem saabas. Kogemused on aga olümpialt saadud ja nüüd tuleb paremate kohtade nimel edasi treenida.

“Artti ja Kevini näol on meil olemas noorema generatsiooni dünaamiline tandem, kellelt lähiaastatel ei oodata mitte medaleid, vaid õnnestumisi, et võidelda end 15-ne maailma parima sekka,” vaatab Rauno Loit tulevikku.

Nõmme kaks korda lõppvõistlusel

Meie kõige kogenum suusahüppaja olümpial oli 24-aastane Martti Nõmme, kellele oli PyeongChangi olümpia karjääri neljas tiitlivõistlus. Nõmmest räägitakse kui teadlikust sportlasest, kes on endale samuti suured eesmärgid seadnud. Rauno Loit iseloomustab teda kui vana kala, kellel on kogemusi ja teadmisi varutud juba küllaga. Ainsana meie suusahüppajatest õnnestus just Nõmmel mõlemal korral lõppvõistlusele pääseda – normaalmäel lõpetas ta 84 meetri ja 47. kohaga ning suurel mäel 118 meetri ja 43. kohaga.

Eeskujuks noorematele

Kuigi meie meeste kohad jäävad võistlejaterivi tagumisse poolde, on olümpiale jõudmine igale riigile oluline, olgu tegu mistahes spordialaga. “Noortele, kes võistlevad alles meie noortesarjades on oma meeste olümpiale pääsemine eeskujuks ja annab indu juurde,” usub Loit ja kiidab suusahüppekoondist, kes on kokku pandud parimatest poegadest, keda Eestist võtta on. „Poisid on meil olemas, aga väga heade tulemuste nimel tuleb veel natukene tööd teha,” on Loit lootusrikas.

Kas ainult meeste ala?

Kuigi suusahüpped on nüüd ka naiste jaoks olümpiaala, siis meie suusahüppemäel kahjuks väga naisi ei kohta. “Hetkel ei ole Eestis neidusid, kes keskenduksid ainult suusahüpetele,” tõdeb Rauno Loit. Tema sõnul on see ilmselt ka paratamatu, sest neid naisi, kes julgeksid 90-meetriselt mäelt hüpata võib maailmas ainult sõrmedel üles lugeda.

Samas ei saa öelda, et meie suusahüppemägedel tütarlapsi ei lenda – meil on andekaid tüdrukuid, kes tegelevad kahevõistlusega. “Eestis on tegelikult kaks noort potentsiaalikat naissportlast, aga nende edasine teekond spordimaailmas sõltub sellest, kas naiste kahevõistlus võetakse olümpiaalaks või ei,” ütleb Loit lõpetuseks.

Tekst: Taisi Kõiv
Pildid: Kerli Jaago / Karl Altraja / EOK