Endine tipp-purjetaja Lauri Väinsalu juhib neljandat aastat Eesti Meremuuseumi Lennusadama jahisadamat. Meremuuseum on Eestis nimelt ainus muuseum, mis võib uhkeldada isikliku sadamaga.
Lennusadama jahisadamas on kokku 11 kaid, 68 kohta harrastusalustele ja 18 kohta külalistele. Suviti on külalisi palju, aasta-aastalt aina rohkem, sest ka eestlastele muutuvad paadid, kaatrid ja purjekad varasemaga võrreldes palju kättesaadavamaks. Enamus jahisadama külalisi ongi kohalikud.
Võõral külalisjahil on lihtne Lennusadama jahisadamasse jõuda juba ainuüksi seepärast, et selge ilmaga paistavad Lennusadama betoonkuplid juba miilide kauguselt merele kätte. Kui lähemale jõuda, vaatab purjetaja tõtt legendaarse jäälõhkuja Suure Tõlluga. Mööda on keeruline vaadata, Tõll ongi üks igavesti suur laev.
Kogu seda ilu ja valu kantseldab Lauri. Laurile on meri ja sadamad kodune paik. Ta purjetas sportlasena tipptasemel ligikaudu kaks kümnendit. Lauri alustas 1997. aastal tuntud purjetamistreeneri Rein Ottosoni õpilasena Optimist-klassis ja lõpetas sportlaskarjääri mõne aasta eest olümpiaregattidel sõidetavas Finn-klassis. Lauri saavutas 2013. aasta Miami MK-etapil karjääri parima tulemuse – neljanda koha, kusjuures medalisõidus sai ta teise koha. Järgnes edukas võistlus Fort Lauderdalis, kus saavutas kolmanda koha. Järgnesid edukad maailmakarika etapid Euroopas Palma de Mallorcal Hispaanias ja Hyeresis Prantsusmaal.
Vormitõusu näitas Lauri ka Kieli regatil Saksamaal 8. kohaga. Sama aasta juunis tõusis Väinsalu maailma edetabelis karjääri parimale, 5. kohale. Suvel Warnemündes, Saksamaal toimunud Euroopa meistrivõistlustel saavutas Lauri 21. koha ja augustis Tallinnas toimunud Finn Gold Cupil (MMil) 17. koha.
Pärast kahtkümmet aastat merel loksumist ja vees ligunemist otsustas Lauri siiski ühel päeval, et paras aeg oleks maismaale naasta. Ta kirjutas mõned CV-d, sai kaubale meremuuseumiga ning 2016. aastast ongi ta Lennusadama jahisadama juht.
Suviti tähendab see töö varahommikust hilisõhtuni rakkes olemist: ta võtab vastu ja saadab teele jahte, suhtleb veel merel olevate ja kaikoha kohta küsivate purjetajatega, organiseerib vajadusel sadamas olevatele jahtidele tehnilist abi. Suviti ei lõpe töö kunagi.
Lauri töökoht on otsapidi meres, jahisadama kai otsas sisuliselt panoraamvaatega Tallinna lahele, muuseumile ja Noblessneri ning miinisadama alale. Selline teraapiline ja hunnitu vaatega paik, kus meri sillerdab ümberringi ja tuul silitab nägu.
Lauri talvitub Lennusadama vastas asuvas madalas hoones, kus tegutseb meremuuseumi kontorirahvas. Külmal ajal pole merekonteineri-laadsesse sadamakontorisse asja, sest meie kandis ei ole sel ajal purjetamishooaega. Talviti kirjutab Lauri projekte jahisadama paremaks ja moodsamaks muutmiseks, räägib läbi sadama koostööpartneritega ja teeb plaane uueks hooajaks.
Väinsalu lööb kaasa ka Tallinna merepäevade mereliste tegevuste läbiviimisel. Merelised tegevused on aasta-aastalt üha populaarsemad ja seetõttu peavad ka korraldajad pingutama, et iga aasta üha rohkem inimesi merele viia. Lauri sooviks järgmistel aastatel näha merepäevadel veelgi rohkem laevu ja võimalusi merele pääsemiseks.
Maise töö kõrvalt ei ole Lauri unarusse jätnud ka ise merel käimist. Ta elab Meriväljal. See tähendab, et autoga tööle jõudmiseks peaks ta iga päev sõitma Lennusadamasse läbi kesklinna. Tallinlased teavad, et see on tüütult aeglane ja ummikuterohke kadalipp. Selle probleemi on Lauri vähemalt suvisel ajal lahendanud niimoodi, et soovi korral saab ta kasutada üht Miiduranna sadamas asuvat kaatrit, millega jõuab Lennusadama jahisadamasse 10-15 minutiga. Ajaline võit on umbes tund aega päevas. Pealegi, merel on palju mõnusam hommikust pudru süüa, kui keset heitgaase tiksuda.
Tekst: Kadri Paas
Fotod: erakogu / Hendrik Osula / Kadri Paas
Kes on Eesti tugevaimad mehed?