Liikumisõpetaja Siim Tõnisson: õpetajaks hakkamine oli elu parim otsus

Noor liikumisõpetaja Siim Tõnisson leidis läbi juhuse endale sobiva kutsumuse ning on tänavu alustamas viiendat õppeaastat. Tegus noormees on õpetamise kõrvalt loonud oma platvormi, kus jagab liikuvaid mänge kõiksugusteks üritusteks.

Õpetajaametisse sattus Siim juhuse tahtel, kuid tagasi vaadates on ta selle üle väga õnnelik. „Õpetamise juurde jõudsin tänu COVIDile. Varem töötasin meelelahutussektoris. COVID pani sellele paraja põntsu ning oli vaja leida plaan B. Täitsa juhuslikult pakuti mulle õpetajatööd. Sellel hetkel olin nii meeleheitel, et olin nõus kõike proovima. Tagantjärele võib öelda, et õpetajaks hakkamine oli elu parim otsus,” meenutab Siim.

Lühikese ajaga palju kogemust

Liikumistunde viib Siim läbi Lodijärve Koolis ja Pelgulinna Riigigümnaasiumis. Sel sügisel alustab ta õpetajana oma viiendat õppeaastat ning leiab, et on möödunud aastate jooksul kõvasti kogemust saanud. „Olen teinud selle ajaga päris suure arengu. Alates oma esimesest tunnist, kus tahtsin teha sissejuhatava tunni ja lihtsalt 45 minutit lastega rääkida, aga viie minutiga olid kõik asjad räägitud – elu hakkas kohe õpetama, kuidas ja mida nendega teha, et nad liikuda tahaksid,” ütleb ta.

Liikumistunde on Siim andnud kõikides vanuses koolilastele, alates esimesest klassist ja lõpetades gümnaasiumiga. Lisaks oli ta kunagi ka lasteaias liikumisõpetaja. „Dünaamika on erinev. Mida nooremad on lapsed, seda emotsionaalsemad ja siiramad nad on – näitavad välja, kas neile meeldib või mitte. Vanemad on jälle sellised, et nende puhul on vaja emotsiooni kätte saamiseks vaeva näha, et nad oleks elavad ja avaldaks julgelt oma arvamust,” kirjeldab Siim erinevas vanustes laste ja noortega tegelemist.

Liikumismängud teevad elu põnevamaks

Kuna liikumine on Siimu südameasi, siis esimestel aastatel õpetajana töötades tuli tal mõte luua platvorm nimega Liikumismängud. Selle eesmärk on treenerite, õpetajate ja lapsevanematega jagada erinevaid liikuvaid mänge, mida saab läbi viia näiteks klassiõhtutel või sünnipäevadel, et need mitmekesisemaks ja lõbusamaks muuta. „Otsisin pidevalt noortele uuendusmeelseid lahendusi, kuidas liikumine nende jaoks atraktiivseks teha. Ilmselgelt oli aru saada, et vanad meetodid, millega mind koolis üles kasvatati enam ei toimi. Sotsiaalmeedias mänge ja ideid taga ajades avastasin mõned kontod, kus tehti liikumismängude sarnast asja. Sain aru, et Eestis polnud sellel hetkel keegi üldse seda teinud ning on õige aeg sellega tegelema hakata,” räägib ta.

Hindab laste ausust

Igat asja saab hingega teha siis, kui see silmad särama paneb. Siimul oma töö puhul õnneks nii ka on. Õpetajana pakub talle kõige rohkem rõõmu laste otsekohene tagasiside, sest teadaolevalt lapsesuu ei valeta. „Üks näide. Olin just tunni ära lõpetanud ja tundsin, et tänane tund läks hästi, oleksin isegi sellises tunnis olla tahtnud. Kui olin mõttekäigu enda peas lõpetanud, astus üks tüdruk saalist välja ja ohkas: „Nii igav pole ammu olnud.“ Seega, selja taga vassimist ja keerutamist ei ole ning lapsed annavad sulle kohe tagasiside, mille põhjal saad muutusi teha ja neile tunni ägedamaks muuta,“ ütleb Siim.

Õpetajatöö puhul on üheks suurimaks raskuseks suur energiakulu ning see peab paika ka Siimu puhul. „Suurim väljakutse on see energiahulk, mis iga päev koolis liigub. Ühtpidi annab see sulle energiat, aga teisalt on ka üpris väsitav. Puhkushetki tuleb osata leida ning samal ajal täita ka rutiinseid ülesandeid nagu tundide sisestamine ja puudujate märkimine. Vahel on selle jaoks keeruline energiat leida, kui oled päev otsa tunnis seletanud ja rääkinud,“ nendib ta.

Parim viis lõõgastumiseks on sport

Nagu igas ametis on ka õpetajana aja maha võtmine äärmiselt oluline ning Siimu jaoks on seda kõige parem teha läbi spordi. „Lõõgastumishetki panen ka tundidesse sisse ja teen nii palju kui võimalik ise tunnis asjad kaasa. Kui mõnes mängus on paaritu arv lapsi, siis olen ise kellegi paariline või abistan nõrgemat võistkonda. Harjutusi teen samuti ise kaasa. Trenni teen ka töövälisel ajal ja jälgin pidevalt üldist päevast aktiivsust,“ räägib liikumisõpetaja. Just trenn ja sport on see, mis aitab akusid laadida. „Olen suusataja taustaga, käisin Otepääl Audentese suusakoolis. Kui lumi maha tuleb, siis kindlasti suusatan. Kui lund ei ole, käin vahel jooksmas ja suvisel ajal sõidan nii palju kui võimalik veelauaga. Hallimatel päevadel teen jõusaalis üldkehalist ettevalmistust, et keha toonuses hoida ja järgmisel hooajal jälle veelaua sõitmiseks valmis olla.“

Alguses tuleb võtta rahulikult

Siimu eesmärk on aastast aastasse sama: pakkuda noortele niivõrd kvaliteetseid liikumistunde, et nad teda kauges tulevikus hea sõnaga meenutaksid. Tulevastele või just alustavatele õpetajatele annab Siim järgnevat nõu: „Kõige tähtsam on see, et ei võtaks kohe liiga suurt ampsu. Alguses pakutakse sulle kõikvõimalike ringe, lisatunde, asendamisi jne. Võta esimene aasta rahulikult, tee pigem vähe kui rohkem. Lisaks tuleb olla enda suhtes kriitiline. Kui lapsed mingist asjast aru ei saa, võib see olla ka sinu probleem, mitte ainult nende oma. Õpetajatöö juures väheneb stress aja jooksul märgatavalt. See stress, mis on esimesel aastal, on järgmistel aastatel juba palju väiksem.“

Tekst: Rasmus Piirsalu
Avafoto: Keir Rämson