Räägitakse, et keskmaajooks on üks raskemaid kergejõustikualasid. Nii mõnedki kutsuvad seda lausa masohhistide spordialaks. Eesti parim naiskeskmaajooksja Liina Tšernov vaid muigab selle peale ja vastab: „Noo, ju ma siis olen natuke ka masohhist!”
Kas olete jooksnud kunagi 800 meetrit? Või siis sootuks 1500 meetrit? Kas finišis oli tunne,et pilt tahab eest minna? Ehk lausa tundsite, et sooviksite sisemusest miskit väljutada?
Sakust pärit Liina Tšernov aga naudib seda.Iga meetrit 1500-meetrisest distantsist. See on spordiala, milleta ta oma elu ette ei kujutaks.
„Jooks on ikkagi kergejõustikualade kuninganna.”
Mulle meeldib ka, et see on hästi objektiivne. Kes kõige kiiremini finišisse jõuab, on parim. Mingeid lisategureid pole tulemust määramas. Riietus ja välimus ei anna mingeid eeliseid,” arutles 26-aastane sportlane.
Vanemad samuti jooksjad
Just laagrid on need kohad, kus Tšernov saab sajaprotsendiliselt üksnes jooksmiselekeskenduda. Eestis teeb ta seda kõike treeneriameti kõrvalt. „Kuigi suhtumine sporti on mul samasugune nagu professionaalsetel sportlastel, siis profiks ma ennast siiski ei pea. Eelkõige just seetõttu, et lisaks tippspordile teen ka tööd, aga nii toimetavad paljud tublid Eesti sportlased,” selgitas erinevates spordiklubides treenerina töötav Tšernov.
„Hommikul teen tavaliselt ise tugeva trenni, siis puhkan ning õhtul annan teistele trenni. Pärast seda teen ise ka vahel veel ühe treeningu. Olen sellega juba nii harjunud!” Ehk siis – trenn, trenn, trenn ja veel kord trenn! Aga kuhu jäävad hobid? „Ega ma midagi väga erilist tee. Õhtuti jõuan koju kella 21 ajal, söön ja vajun üsna pea magama. Üritan end vahel sportlase rollist ikka välja ka tuua, et vaimu värskena hoida. Käin teatris ja kinos, see aitab mõtteid mujale viia. Kui aega rohkem, siis meeldib küpsetada midagi magusat, olen suur magusasõber,” ütles ta ja lisas mõtlikult: „Treeningute andmine on küll vahel väsitav, eriti pärast seda, kui endal on raskem treeningtsükkel käsil. Aga tunnen, et see annab ka energiat. Olen tutvunud väga lahedate täiskasvanute ja lastega.
“Spordil on imeline võime erinevaid inimesi ühendada!”
Võiks arvata, et jooksjaamet oli Tšernovile juba sünnitusmajas ette kirjutatud. Nii tema ema Piia kui ka isa Aleksander tegelesid omal ajal edukalt jooksualadega.Tema isale kuulub siiani Eesti kõigi aegade edetabelis 3000 meetri jooksus kolmas koht ajaga 7.59,4. Vaid Tiidrek Nurme ja Toomas Turb on selle distantsi kiiremini läbinud. Ometi ei mõjutanud tütre spordialavalikut kumbki vanematest. Kuni viienda klassini mängis Tšernov hoopiski sulgpalli. Siis aga kutsus kooli kergejõustikutreener Tiiu Zirnask lapsi treeningutele ja Liina hing oligi müüdud. Tõsi, keskmaajooksu juurde jõudis ta siiski alles 11. klassis. „Läksin keskkooli Audentese gümnaasiumisse ja sattusin Valter Espe juurde sprinterite rühma. Ühel hetkel aga mõtlesin, et tahaksin proovida 800 meetri jooksu. Olin samal perioodil tegelemas pigem 400 m tõkkejooksuga. Aga kuna 800 meetri jooks läks võistlusel hästi, siis selle juurde ma jäingi,” ütles ta. Kui kauaks, seda näitab vaid aeg.
Üks mis kindel – Tšernov tunnetab iga ihurakuga, et teeb praegu seda,mida hing kõige enam ihaldab. Veel neli aastat tagasi seisis aga temagi keeruliste valikute ees. Kui enamik Eesti sportlasi jätab tippspordiga pärast keskkooli lõppu hüvasti, siis Tšernoviga läks vastupidi. Pärast keskkooli ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas õppimist ta just nimelt avanes. Ta uuendas üht isiklikku rekordit teise järel ning saavutas taseme, millelt lõpetamine ei tulnuks kõne allagi. „Ma mõtlesin enda jaoks kuidagi väga selgeks, mida ma saavutada tahan ja mis minu eesmärgid on. Pärast seda oli väga lihtne edasi minna, sest olin pingetest vaba. Mõistsin, et ma ei suuda ilma spordita elada,” selgitas Tšernov oma arenguhüpet ja lisas: „Sain aru, et kui ma sporti tõsiselt võtan, siis võivad teistel minu suhtes ka teatud lootused tekkida, mul oli hirm pettumust valmistada. Aga ma ei peljanud seda enam ja põhiliseks sai minu sisemine motivatsioon. Kuidagi pingevaba oli edasi minna.” Vaatamata sellele, et treeningud muutusid varasemaga võrreldes oluliselt raskemaks ja professionaalsemaks, ei karda ta veel üht järgmist sammu astuda.
„Ma ei karda valu.”
Mõned treeningud on küll rasked, aga et organism liiga mugavaks ei läheks, on vaja teda šokeerida,” avaldas ta. Välismaale võistlema Ja tulemused? Mulluse suvega tõusis Liina Tšernovi tulemus Eesti tipptulemuste nimekirja, kui jooksis ümber 25 aastat Sirje Eichelmannile kuulunud 1000 meetri Eesti tipptulemuse, uus rekord on 2.43,77. 1981. aastast Ille Kukele kuuluvast 1500 meetri Eesti rekordist lahutab Tšernovi vähem kui sekund, sest 2014. aasta juulis sai ta sel distantsil oma rekordiks 4.14,93. Samuti kuulub tema nimele 2000 meetris Eesti kõigi aegade teine tulemus 6.09,37. Teda edestab nüüd vaid Sirje Eichelmann, kes jooksis 1988. aastal 2000 meetrit ajaga 5.56,8. Rohkem naisi pole seni suutnud kuue minuti piiri alistada.
„Spordiga on nii, et mitu aastat läheb aega, enne kui hea tulemus tuleks.”
Tuleb olla töökas ja järjepidev ning ennetada vigastusi. Ka minul võttis see omajagu aega,” muigas Tšernov. Ta ei salga, et oma osa arenguhüppes on ka treener Endel Pärnal. Kuigi kogenud treeneri käe all treenivad teisedki Eesti keskmaatipud nagu Andi Noot, Kaur Kivistik, siis treenib Liina enamjaolt siiski üksinda. „Nüüd laagris olles saan mõned treeningud koos teistega teha. Aga olen harjunud rohkem üksinda treenima. Mul lihtsalt pole Eestis olles teist varanti, kuid see ei vähenda minu motivatsiooni,” lisas Liina Tšernov.
Tänavuse hooaja eesmärgiks on Tšernovil Euroopa meistrivõistlustele pääs. Tõenäoliselt tuleb tal selleks aga võimalikult palju välismaale võistlema pääseda. Sest nii kurb, kui see ka poleks – Eestis talle konkurente pole. „Olen siin omal alal küll väga hea, aga pole siiski tõsiselt ühegi oma senise rekordi üle veel rõõmustanud. Kui 1500 meetrit alla 4.10 jookseksin, siis rõõmustaksin väga!” sõnas ta. Vaatamata korralikele tulemustele, pole Tšernovil peale spordiklubi sportkeskus.ee ning Nike spordifirma sisuliselt ühtki sponsorit Eestis. Välja arvatud vanemad. Võimalusel püüab ka kergejõustikuliit aidata. „Saan aru, et kui kiiremini jookseksin, oleks oluliselt kergem ka sponsoreid leida. Pean selleks rohkem pingutama,” sõnas ta lõpetuseks.
[alert color=”violet”]
Liina Tšernovi soovitused jooksjatele
1. Kui ilmad on ilusad ja saab üle pika aja hakata väljas jooksma, siis ära kiirusta tempodega, eriti kui treeningus on olnud pikem paus.
2. Kontrolli spordivarustus üle, eriti jooksutossud, et need liiga väsinud poleks, sest siis võivad nad tugiliikumisaparaati enam mitte kaitsta.
3. Kevadise ilmaga on mõnus värskes õhus treenida, saab oma mõtteid mõelda ja tekitab heaolutunde. Vähem televiisorit ja arvutit ning rohkem liikumist värskes õhus.
4. Joosta saab kõikjal ja kevadel hakkab päike rohkem paistma ning läheb aina soojemaks, kuid siiski peaks olema ettevaatlik liiga suviste riietega, ilmad on kavalad. Samas kui ilm kisub kehvaks, siis pole olemas kehva ilma, on kehv riietus. Ei mingeid vabandusi!
.[/alert]
Tekst: Ann Hiiemaa Foto: Scanpix
Rally Estonia 2015 - ole kohal