Liisa Pulk ja Henrik Kalmet on andekad näitlejad, kes võtsid eelmisel suvel vastu väljakutse siseneda start-up maailma. Filmis „Ükssarvik“ kehastusid nad nimelt ettevõtjateks, kelle unistuseks oli viia oma idufirma laia maailma. Ka päriselus on mõlemad äärmiselt toimekad ning vabakutseliste näitlejatena on nende elu mõnusalt vaheldusrikas.
Liisa ja Henrik on mõlemad pikemat aega näitlejad, kuid teekond selleni on olnud mõnevõrra erinev. Liisa oli juba gümnaasiumi lõpus kindel, et ükski muu eriala talle ei sobi ning peale teist katset pääses ta lavakunstikooli. „Huvitaval kombel ei tuntud esimesel korral lavaka katsetel minu suurt talenti ära. Õnneks kaks aastat hiljem saadi aru, milline viga oli tehtud,” naljatleb Liisa. Ta võrdleb seda teekonda start-up maailma filosoofiaga – sa proovid, sa põrud, sa võtad ennast kokku ning proovid uuesti.
Henrik, kelle peres on mitmeid teisigi näitlejaid, ei olnud alati kindel, et sama rada astub. Endalegi ootamatult avastas ta ennast siiski teatrikoolist ning tänaseks võib Henrikut näha nii lavalaudadel kui filmiekraanil. „Raske öelda, mis hetkel see valik tehtud sai või kui teadvustatud see oli, aga lõpuks leidsin end ikka teatrikoolist,” nendib mees.
Näitleja elu on vaheldusrikas
Paljud inimesed armastavad kindlat päevakava ja oma tegemistes teatavat järjepidevust, kuid näitlejana töötav inimene seda eriti tihti ei kohta. See elukutse on kõike muud kui rutiinne, seda kinnitavad nii Liisa kui Henrik. Mõlemad nõustuvad sellega, et just vaheldusrikkus on see, mis neid sellel ameti juures köidab. „Naudin teatava ühese rutiini puudumist, väljakutseid ning võimalust vaimustuda ideest, mängust ja mingist hetkest – seda loomingulist süttimist,” kirjeldab Henrik.
„Näitleja elukutse on mõnes mõttes väga meditatiivne: see annab sulle võimaluse ennast paariks tunniks ümbritsevast täielikult välja lülituda ja elada kellegi teise elu. Kogeda asju ja tundeid, mida oma elus ehk ette ei tule,“ lisab Liisa. Samuti tõdeb naine, et selles töös on paras kogus edevust, sest tema ei usu näitlejat, kes väidab, et talle tähelepanu ei meeldi. Samas usub ta, et tähelepanu on võluv ainult tööajal, eraelus tahaks enamik professionaalseid näitlejaid tähelepandamatuks jääda.
Liisa ja Henriku elus ei kohta tihti sellist asja nagu „tavaline päev“, vaid sõltuvalt perioodist ning käimasolevast projektist on nende päevad pidevas muutumises. „Näitlejate jaoks pole vahet, kas on tööpäev või puhkepäev, graafik on nagunii kogu aeg väga hektiline,“ ütleb Liisa. „On päevi, kus ei toimu absoluutselt midagi ja pole pea ühtki kohustust, aga on päevi, kus väljud viiest hommikul ja jõuad koju pärast südaööd kuskilt võttelt või etenduselt,” lisab Henrik.
Tänu sellisele graafikule, leiavad mõlemad, et aega puhkamiseks leidub üllatavalt tihti. Projektipõhine töötamine annab võimaluse ise oma elu planeerida.
Liisast sai hiljuti värske ema ning see on tema elu paljuski muutnud. „Minu jaoks on avanenud täiesti uus imeline maailm,” räägib naine, kes lapse tõttu tööst päriselt eemale ei ole siiski jäänud – mitmed teatrilavastused ning eestlaste lemmiksari ENSV, ei ole tema elust kuskile kadunud. Ka Henrik tegeleb mitme projektiga, näiteks proovib ta hetkel kätt lavastaja rollis.
Väärt kogemus näitlejana
Hiljuti linastus meie kinodes film „Ükssarvik“, mille valmimisel olid peaosalised Liisa ja Henrik algusest peale juures. Mõlemad nendivad, et enne seda olid nende teadmised idufirmadest pigem põgusad. „Õnneks ma ei arvanud, et start-up on Kreeka kettaheitja või Rumeenia arbuusisort,” muigab Liisa ning Henrik lisab, et sellel alal töötavate sõprade ja meedia kaudu ikka üht-teist kuuleb.
Kindlasti oli see ettevõtmine mõlema näitleja jaoks oluline kogemus, kuna kumbki pole eelnevalt üheski filmis nii kandvat rolli mänginud. Selle tegemine esitas omajagu väljakutseid, kuid seda põnevam oli filmi valmimine. „Ükssarvik“ oli nende eelnevate kogemustega võrreldes väga erinev. „Palju väiksem meeskond ja õhinapõhisem tegemine, mis tõi nii raskusi kui rõõme, aga sidus inimesed ka väga tugevalt emotsionaalselt kokku,” arvab Henrik. Liisa arvates oli samuti suur roll meeskonnal ning eriti õnnelik oli ta oma filmipartneri üle. „Ega me enne seda filmi üksteisega ei suhelnud ja see, et meil võtetel nii hea klapp tekkis oli väga äge!“ arvab ta.
Avab hästi start-up maailma olemuse
Filmimas käidi isegi San Fransiscos, mis andis peategelastele eriti selge pildi maailma tehnoloogia mekast, Silicon Valleyst ja selle tegemistest. Filmis osalemine andis näitlejatele rohkelt uut informatsiooni idufirmade toimimise kohta ja uue kogemuse kaamera ees. „Samuti sain teada, kus on Google’i kontor ja et neil on väga lahedad värvilised jalgrattad, mis küll kahjuks veel ei ole isesõitvad nagu meie filmis. Neil on veel arenguruumi,” naerab Liisa.
Mõlemad näitlejad on positiivselt üllatunud ning saanud head tagasisidet. Samas nõustuvad nad, et enda filmi kohta leidub alati kriitikat. „Ma tahaks näha näitlejat, kes pärast etendust või oma filmi vaatamist ütleks: „Pagan, ma mängisin nii hästi!“ Ennast vaadata on alati raske,” ütleb Liisa. „Ma pole objektiivne, osades asjades olen palju kriitilisem, teistes kohtades vastupidi heldinum, sest tekib mingi oma emotsionaalne side,“ lisab Henrik.
Lisaks sellele, et tegemist on naerutava komöödiaga, on Liisa arvates filmil ka väga hea hariduslik funktsioon, avades paljudele eestlastele ettevõtluse tagamaid. „Film sobib kõigile, kes tahavad sellest teemast rohkem teada saada hea komöödia võtmes ja kes suudavad välja kannatada tund nelikümmend Henrik Kalmetit ekraanil,“ soovitab Henrik omakorda.
Stiilselt sügisesse
Vaimse töö tegijatele on sportimine ja liikuv eluviis heaks tasakaalustajaks, nii üritavad ka tiheda graafikuga näitlejad selleks aega leida. Henrik tõdeb, et ilma trennita ei kujuta ta oma elu üldse ette. „Suur osa pingeid saab maandatud ja asemele tekivad garanteeritult positiivsed emotsioonid,” tõdeb mees. Liisa nendib, et trenn on tema elus tähtsal kohal, kuigi väikese lapse kõrvalt on see hetkel muutunud ebaregulaarseks. Mõlemad leiavad aga, et trenni tegemiseks tuleb lihtsalt aega võtta ning seada see endale eesmärgiks.
Kuid olgu tegu õues sportimise, lapsega linnatänavatel jalutamise või sügisese ilma nautimisega, ei saa üle ega ümber soojapidavatest ja vihmakindlatest riietest.
Näitlejad tunnistavad, et on sügisriiete valimisel läinud alt sellega, et stiil on trumbanud üle kvaliteedi. „Olles ise tohutu külmavares, meeldivad mulle miskipärast lõiked ja tegumoed, mis väga sooja ei anna,“ ütleb Liisa. „Kui stiil ikka meeldib, siis võib ka kliimasse sobivuse osas silma kinni pigistada, et nii on juhtunud küll varem korduvalt,“ nõustub ka Henrik.
Ajapikku on mõlemad hakanud hindama riiete kvaliteeti ning tõdevad, et väga oluline on ka mugavus. „Mida aeg edasi, seda enam olen hakanud aru saama, et külmetades läbimärjana koju jõuda ei ole mõnus. Järgmisena soetan endale parka, millega oleks ka kõige külmematel päevadel hea soe,“ ütleb Liisa otsusekindlalt. Seetõttu on tema pilk peatunud Helly Hanseni toodetel, kuna materjal, mis meie kliimas soojas ning vihma ja tuule eest kaitstuna hoiab, kõlab paljulubavalt.
Henriku lemmikud on Nike tooted, just nende kvaliteedi, funktsionaalsuse ja pidevalt uueneva stiili tõttu. „Arvan et Nike pikk talvejope saab uueks lemmikuks, lihtsalt tohutult mugav ja soe, nagu liikuv magamiskott,” lausub ta.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Getter Kuusmaa / kaader “Ükssarviku” filmist
Muuda oma sügisõhtud ja nädalavahetused põnevaks Kõrvemaal seigeldes