Lisell Jäätma: tuleb uskuda endasse, olla enesekindel ja mõelda kogu aeg positiivselt

Lisell Jäätma (21) suurimaks kireks on juba 14 aastat olnud vibulaskmine. Selle alaga tegeleb peaaegu kogu ta pere, mistõttu on vibulaskmisest saanud midagi palju rohkemat kui lihtsalt hobi.

Millist rolli mängib sinu elus sport?

Olen tegelenud spordiga väiksest saati ja see on alati olnud minu jaoks väga tähtsal kohal. Nooremana käisin tantsimas ja võimlemas, olen osalenud kergejõustiku võistlustel ja käinud ujumistrennis.

Kõige südamelähedasemaks sai siiski vibulaskmine, aga kui aega üle jääb, meeldib mulle ka teisi alasid proovida. Eelmisel aastal katsetasin esimest korda rühmatreeninguid ja sellest sai mu uus sõltuvus.

 

Kuidas hakkasid vibulaskmisega tegelema ning kaua seda teinud oled?

Vibulaskmisega olen tegelenud juba 14 aastat. Kõik sai alguse siis, kui mu ema selle alaga alustas. See tundus ka mulle väga huvitav ning üsna kiiresti sain endale oma vibu. Sellest ajast peale on see olnud üsnagi lahutamatu osa meie pere elust, sest samal ajal hakkasid ka mu vanem õde ja noorem vend vibulaskmisega tegelema.

 

Miks sulle see ala meeldib?

See on kirjeldamatu tunne, kui teen hea lasu ja nool lendab täiesti keskele. Eriti, kui see õnnestub võistlusel kaamerate ja konkurentide ees. Vibulaskmises on oluline pidevalt arendada täpsust ja enda vaimset ning füüsilist poolt. See on eelkõige võistlus enda ja oma peaga.

 

Kui suurt rolli mängib vibulaskmises vaimne ettevalmistus?

Vibulaskmises on kindlasti vaimne ettevalmistus kõige tähtsam. Kui sa ei tule pingega hästi toime, siis ilmselt ei saa sinust tipptasemel laskjat. Tuleb uskuda endasse, olla enesekindel ja mõelda kogu aeg positiivselt. Mida lihtsamalt suudad ennast laskmise ajal välja lülitada, seda parem tuleb tulemus.

Hästi palju on laskjaid, kes trennis tabavad ainult kümneid, aga võistlustel põruvad. Kõik algab enda peast ja oskusest oma vaimset poolt kontrolli all hoida. Võistluseelne vaimne ettevalmistus hakkab juba hommikul ärgates. Mulle meeldib ütlus: „It all begins and ends in your mind. What you give power to has power over you.“

 

Millised on sinu parimad saavutused?

Praegune on minu esimene aasta täiskasvanute klassis ning algus oli võimas! Jaanuari lõpus võitsin sisemaailmakarikaetapi, mis andis mulle võimaluse osaleda maailmakarika finaalis Las Vegases. Algselt ma ei plaaninud sinna minna, kuid peale mõningat mõtlemist otsustasin siiski lennupiletid ära osta. Hea, et seda tegin, sest finaal läks väga hästi. Jõudsin kullamatšini, aga kahjuks pidin tunnistama vastase paremust. Kui keegi oleks mulle eelmisel aastal öelnud, et võidan teise koha maailmakarika finaalis, siis ma poleks seda uskunud. See tundub siiamaani ebareaalne.

Välishooaja üks meeldejäävamaid võistlusi on kindlasti suveuniversiaadi võit, kus konkurents oli väga tugev. Tegu oli segavõistkonna võistlusega ja minu paariliseks oli vend Robin. Näitasime väga tugevat laskmist lõpuni välja ja tõime koju kuldmedali.

Häid tulemusi on veel, kuid need minu jaoks tähtsaimad.

 

Erinevalt paljudest spordialadest ei ole vibulaskmises kuigi palju liikumist. Kui sageli ning millist trenni peab vibulaskja tegema?

Sõltuvalt laskjast kaalub plokkvibu keskmiselt 4-5 kg, jõulisematel meestel isegi rohkem. Tasub proovida kätte võtta 5 kg hantel ja hoida seda sirge käega, paralleelselt maaga enda õla kõrgusel. Ühel võistluspäeval võib tulla keskmiselt sada lasku. Seega, just lihasvastupidavusel on sellel alal äärmiselt oluline roll. Samuti peavad kõik kere- ja süvalihased tugevad olema, et suudaks sihtimise ajal vibu täiesti liikumatuna ja stabiilselt hoida.

Kes käivad jõusaalis, teavad seda tunnet hästi, kui raske seeria lõpus tekib lihasesse „põletav ja torkiv“ valu. Samal ajal läheb ka harjutuse tehnika käest ära ja tunnetus pole enam hea. Plokkvibu laskmisel võib tekkida sama tunne õlga ja sellisel juhul enam õnnestunud lasust rääkida ei saa, sest sihtimine muutub põhimõtteliselt võimatuks.

Sellist piimhappe kuhjumist tuleb iga hinna eest vältida ja siin mängibki olulist rolli pidev lihasvastupidavuse treening. Mina lasen vibu 5-6 korda nädalas ja ühe trenni pikkus on keskmiselt kaks tundi. Samuti käin kaks korda nädalas ujumas ja teen lisaks jõutrenni. Ka aeroobne võimekus on oluline, sest võistluspäevad võivad olla väga pikad, kus liikumist ja kõndimist on palju.

 

Millised eesmärgid oled vibulaskmises seadnud?

Hetkel on üks suurematest eesmärkidest saada maailma edetabelis TOP kümnesse. Nii palju on veel saavutada, aga näen vaeva, et ühel päeval jõuda maailmatippude sekka.

 

Milline on vibulaskja varustus?

Kõige tähtsam on loomulikult vibu, mille küljes on stabilisaatorid, sihik, plokid ja nöörid. Kogu võistluse vältel on minuga kaasas noolekott, kus on kogu võistlemiseks hädavajalik varustus. Mul on tavaliselt kaasas 12 noolt, millest osad on võistluse jaoks, kuid mõned ka tagavaraks. Samuti leiab noolekotist põhilise varustusena päästiku, pastakad tulemuste märkimiseks, ühe kummitüki noolte märklauast väljatõmbamiseks ja pisut muud pudi-padi. Palju tuleb kasuks binokli või pikksilma olemasolu, et oleks võimalik peale lasku näha, kuhu tabamus läks ja vajadusel sihikut korrigeerida.

 

Sportlandi treeningkampaanias esindad adidase brändi. Kuidas iseloomustaksid nende tooteid?

Mulle meeldivad adidase tooted väga. Kõik riided on stiilsed, julged ja omapärased. Need sobivad inimesele, kes tahab hea välja näha nii sportides kui ka vabal ajal.

Tooted on äärmiselt mugavad, suurepärase kvaliteediga ja väga vastupidavad eri ilmastikuoludes. Mulle on tähtis, et retuusid ei paista läbi ja tossud oleks stabiilsed ning toestavad.

 

On sul ka mõni enda lemmiktoode, mida tahaksid soovitada?

Minu lemmikuks said koheselt ADIDAS 3S 7/8 TIGHT retuusid. Need on väga mugavad, kõrge pihaga ega paista läbi. Ma olen tohutu retuuside fänn – mul on kodus terve kapp neid juba täis, aga sellest paarist sai mu uus lemmik. Ma olen retuuside osas hästi valiv, aga neid soovitaksin küll igaühele.

 

LISELLI 5 SOOVITUST, MIS AITAVAD AEGA PAREMINI PLANEERIDA:

·       To-do list – aitab saada parema ülevaate vajaminevatest tegevustest.

·       Täida ülesanded esimesel võimalusel – mina käitun suuresti lause järgi: „Ära lükka tänaseid toimetusi homse varna.“

·       Plaaneri tegemisi ette – kasuta selleks märkmiku või kalendrit, kuhu saad kõik tegevused üles kirjutada. Nii ei kuhju asjad ning sa ei jäta kogemata mitut ülesannet ühte õhtusse.

·       Tee tähtsamad toimetused esimesena – kui raskemad toimetused on eest ära, siis on kergemate tegemiseks suurem motivatsioon.

·       Planeeri õhtul järgmine päev – väga hea nipp on eelmisel õhtul oma järgmise päeva tegevused kellaajaliselt kirja panna. Nii näed täpselt, kuhu aeg kulub.

 

Tekst: Kaisa Kiriland