Vihmann tegi seda, mida maailma tippjalgpallis kohtab pigem harva: ta kolis ühe igipõlise rivaali juurest teise juurde.
Uues tiimis pole teda aga keegi pika pilguga saatnud ja ta sai kohe sooja vastuvõtu osaliseks. „Kohanemine polnud raske, sest meeskond aitas mul hästi sisse sulanduda. Tegelikult tundsin osa mängijaid juba varem ja aimasin, mis mind ees ootab ning ma pole pidanud pettuma. Lisaks ümbritseb klubi väga sõbralik, toetav ja aktiivne kogukond, mis annab positiivset energiat,“ rõõmustas Vihmann.
Vihmann on parim mees selleks, et vahetult võrrelda kahe Eesti tippklubi süsteemi. Tõeliseks professionaaliks jäädes ei taha ta aga grammi võrdki endist tööandjat maha teha. „Kõik on erinev: inimesed, töökeskkond ja mängulised tõekspidamised. Aga kindlasti ei saa öelda, et ühe tegemised oleks kuidagi õigemad või paremad. Tegu on kahe Eesti jalgpalli edukaima klubiga ning sealsed inimesed usuvad sellesse, mida teevad. See on kõige tähtsam,“ võrdles Vihmann. Just endist ja praegust tööandjat koos Nõmme Kalju ja Sillamäe Kaleviga peab Vihmann tänavu suurfavoriitideks.
194 cm pikkuse keskkaitsja sõnul on meistriliiga muutunud järjest atraktiivsemaks ning keskmine tase tõuseb pidevalt, kuid just neli nimetatut peaks ülejäänuist üle olema. „Nad on läbi hooaegade rääkinud kaasa kõrgete kohtade jagamisel. Lisaks on need meeskonnad hästi komplekteeritud ja võimelised hooaja jooksul oma mängu parandama,“ hindas Vihmann, kes võimalike üllatajatena tõi välja Viljandi ja Pärnu, kes tahtvat üle pika aja kõrgeimal tasemel mängides kõigile hambaid näidata.
Tippjalgpallis Londoni Chelseale, John Terryle ja Ragnar Klavanile pöialt hoidev Vihmann on sündinud Sangastes ning jalgpalli juurde jõudis tänu sõber Erik Toomemäele. Pärnus jalgpallitrennis käinud Toomemäe käis suviti Sangastes oma oskusi demonstreerimas ning Vihmann oli üks neist, kes maailma populaarseimast spordialast vaimustusse sattus.
Toona oli Sangastes pisikeste vutihuviliste „väljakuks“ väike muruplats, kus väravateks elektripostid ja küljejoonteks ühelt poolt tee ja teiselt poolt põõsad. „Eriku firmanumbriks oli „löögi pete“, mille ohvriks langes enamik poisse, kuid varsti oli see ka minu pagasis olemas,“ meenutas Vihmann, kelle armastus mängu vastu aina kasvas. „Mäletan, et meil toimusid Sangaste ja Tiidu küla vahel ägedad jalgpallilahingud. Ise ma küll veel oma nooruse tõttu Sangaste eest väljakule mängima ei pääsenud, küll aga mängis mu vend Mikk ja see tõstis ka minus vennalikku kadedust ning tahtsin ka ise tulevikus meeskonda väga pääseda.“
„Soovin eelkõige meeskonda aidata ja areneda ise mängutarkuse poolest edasi. Trennides üritan õppida teistelt samadel positsioonidel olevatelt mängijatelt nende tugevaid külgi.“
Esimeste päris jalgpallitreeningutega alustas Vihmann Pühajärve Põhikoolis siiani toeks oleva Marek Naarise käe all ning läbi FC Elva ja Levadia on Vihmann nüüd Eesti absoluutses tippmeeskonnas. Arenemisruumi aga jagub, kuna näiteks „aegade põnevaimaks Premium liigaks“ ristitud hooaja kahes esimeses mängus polnud Vihmannil Flora algkoosseisu veel asja. Kuid ta teab, et tiitlisoosiku juures peab topeltvaeva nägema. Näib, et ta oskab oma aega oodata.
„Ma ei sea eesmärkide näol kohustusi, sest need võivad kammitsema hakata. Soovin eelkõige meeskonda aidata ja areneda ise mängutarkuse poolest edasi. Trennides üritan õppida teistelt samadel positsioonidel olevatelt mängijatelt nende tugevaid külgi,“ märgib Vihmann, kes toob eraldi välja privileegi, et saab õppida Flora kogenud Enar Jäägerilt ja Gert Kamsilt. „Arvan, et kui ma töötan ja näen ausalt vaeva, siis ma ei saa pettuda.“
Kuigi Vihmann on noor, ei soovi ta välisklubidest veel mõelda. Ta usub, et ka Premium liiga on praegu heaks arenemisplatvormiks, kus oma nõrku kohti lihvida. Mida täpselt, jätab ta aga konkurentide mõistatada. „Arenemisruumi on, piire pole, aga midagi eraldi ma välja tuua ei sooviks, sest nii oleks vastastel mind lihtsam üle mängida ja mängu mõte ju selles seisnebki,“ märkis Vihmann nooruse kohta ootamatult elutargalt.
[alert color=”violet” icon=””]Norbert Hurt (FC Flora treener)
Vihmann on töökas ja tõsimeelne mängija, kes teab oma kohta ja mõistab, miks ta jalgpalli mängib. Tema suhtumine treeningutesse on tasemel temas on väga hea arengu potentsiaal. Tal on kindel soov mängida tehnilist ja lühkeste söötudega jalgpalli ja tema mängulugemisoskus on korralik. Lisaks on ta hea meeskonnavaimu tekitaja. Kuna ta on pikk mängija, peaks ta õhuvõitlusoskust täiustama, et seda eelist ära kasutada.
Martin Reim (U21 koondise treener)
Kui tuua võrdlus, siis on ta selline Marek Lemsalu tüüpi mängija, suur ja tugev. Ka Lemsalu polnud väga kiire, kuid mängutarkusega korvas selle. Vihmanni füüsiline pool pole veel täiuslikkuseni arenenud, aga küll see lihas ja sitkus ka luude peale tuleb. Suhtumine on tal paigas ning talle tuleb anda võimalikult palju heal tasemel mänge – siis saab temast kindlasti üks konkurente koondise keskkaitsekohale. Juurde peaks panema veel mängijate juhendamise osas, aga see on noortele mängijatele väga tüüpiline viga.[/alert]
Tekst Oliver Lomp, fotod FC Flora
Stig teeb sporti enda jaoks