Mis on alpinism ja kas sellega saab Eestis tegeleda? Kas see nõuab põhjalikku füüsilist ettevalmistust, palju varustust ja paksu rahakotti? Uurisime seda Nipernaadi matkaklubi ühelt vedajalt Kunnar Karult, kes armastab looduses liikumist üle kõige maailmas ja on raskelt mägede haigusesse nakatunud.
Kunnari kinnitusel ringleb alpinismi kohta väga palju müüte, mille tõttu ei pruugi paljud matkasõbrad tegudeni jõudagi. Üht tõde kinnitab ta sügava veendumusega: „Kui sulle ei meeldi matkata, telkida ja iseendale looduses süüa valmistada, siis võid selle ala nimekirjast maha tõmmata.“
Alpinism hõlmab paljusid tegevusi
Alpinismi all mõistame kõrgmägedes matkamist eesmärgiga jõuda mäetippu. Kunnari arvates on tegu mägironimisest hoopis laiema mõistega, sest tegevuste ring hõlmab peale matkamise jääl ja kaljudel turnimist ja ronimist. „Mõned eelistavad ekspeditsiooni moodi ronimist, mis võib kesta nii päeva kui ka nädalaid, teised jälle alpistiilis ronimist, kus matkamise ja varustuse vedamise osa on minimaalselt. Kui sa näed mägedes inimesi kaljudel turnimas, siis ei pruugi tegemist olla alpinistidega, vaid ronijatega, kelle eesmärk on vallutada kindel kaljunukk või panna end lihtsalt kiviseinal proovile,“ räägib Kunnar.
„See ei ole väheste väljavalitute ala, vaid on kõigile üsna kättesaadav. Kui võiks mõelda, et alpinismiga tegelevad pigem mehed, siis Eesti gruppides on mehi ja naisi tavaliselt enam-vähem võrdselt. Vanus varieerub, aga algab umbes veerandsajast. Eks noorematel on veel vaja koolis elutarkusi omandada, peol käia ja muude huvidega tegeleda,“ teab Kunnar omast kogemusest.
Leia üles kogenud matkasell
Kui alpinism huvi pakub, siis soovitab Kunnar üles otsida mõne temasuguse matkaselli või -klubi ja oma huvist teada anda. „Kui sa juba nii-öelda kaubamaja uksest sisse saad, küll sind siis edasi juhatatakse. Eestis saab alpinismiga seotud teemasid „nuusutada“: varustusega tutvuda, õppida kasse jalga panema, kirkat käes hoidma, harjutada veidi pankrannikul turnimist ja loomulikult matkata. Meie kliimavöötmes on lumes toimetamiseks ideaalsed olud; mägedes puutud lume ja külmaga ju nagunii kokku.Võid prooviks kas või kellegi hoovis talvel telgi püsti panna või RMK telkimisalal auto kõrval ööbida. Kui jamaks läheb, saad kiiresti lahkuda,“ soovitab Kunnar huvilistele.
Hakka mägedega tutvuma suvel
„Esimeseks väljasõiduks võiks valida mõne suvise reisi Alpidesse, kus on õppimiseks suurepärased tingimused. Võid mõne kogenud matkasõbraga kahekesi minna, ei pea grupiga liituma. Euroopasse saab hea planeerimise korral üsna odavalt lennata; ööbid ju nagunii telgis ja süüa teed ise. Toit muide on kohati meil Eestis kallimgi. Seega pole esmased kulud otseselt väga suured, kui sa just matkavarustust nullist soetama ei pea. Paksule rahakotile tuleb mõelda siis, kui palkad instruktori, sest need vennad võivad raja raskusest olenevalt küsida ühe päeva eest 200–2000 eurot,“ teab Kunnar. Giidi palkamine on siiski võimalus, mitte kohustus.
Alusta kõige lihtsamast rajast
Mägedes on väga erisuguse raskusega radu, mille kirjelduse leiab mõnest matkaraamatust või mobiilirakendusest. Otsest märgistust kuskil väljas pole, kuna loodus muutub pidevalt ja täna kivile märgitud ristike võib homme olla kuristikus. „Algajale alpinistile on ideaalne F-iga tähistatud rada. See tuleb prantsuse keelsest sõnast facileehk lihtne. Kategooriaid on palju ning tähistus sõltub nii raja raskusastmest kui ka kõrguste vahest. Juulis Alpidesse minnes ei tule õige trajektoori leidmise pärast muretseda, liiklus on seal päris tihe,“ kinnitab matkajuht.
Esimene alpinismimaailmaga tutvumise reis võiks kesta kõige rohkem nädala. „Kogu matka saab kenasti kahel jalal läbida, võib-olla tuleb vahepeal köies liikuda ja kassid jalga panna. Hullu ronimist pelgama ei pea. Kergemat turnimist tuleb kindlasti ette, aga see kõik on tehtav,“ julgustab ta.
Miks tegeleda alpinismiga?
Kunnari arvates on põhjuseid seinast seina. „Kõrgemal on ilusamad vaated, taevas sinisem. Igale poole gondliga ei pääse. Üht paelub füüsiline pingutus ja teist adrenaliin. Alpinism on väga vaheldusrikas: saad jääl käia, vulkaani otsa ronida, kaljunukkidel turnida, matkata ja endale üha uusi eesmärke seada,“ kirjeldab ta.
„Pole mõtet väga pikalt kaaluda, tuleb lihtsalt proovida, sest kodus istudes ei juhtu nagunii mitte midagi. Alpides on palju muudki teha, juhul kui matkaselli elu sulle siiski väga hästi ei istu. Kõrgusehirmu ei tasu karta, sinnani on algajal veel väga palju maad. Me käime mägedes siiski looduse ilu nautimas, mitte kannatamas. Elamusi saab alati, kuhjaga!“
Alpinisti varustus
Varustuse hankimisel tasub endale selgeks teha, millised on reaalsed vajadused ja mõelda läbi lähima paari aasta plaanid – siis osatakse teile sobilikku varustust soovitada. Sageli pole algajale tippvarustust vaja.
Sportlandist saab tänu The North Face’i valikule matkamiseks ning alpinismi harrastamiseks vajalikud rõivad, jalanõud, telgid ning magamiskotid ilusti kätte. On nii lihtsam varustus matkamiseks kui ka spetsiifilisem Summit Series kollektsioon, mida kasutavad maailma parimad alpinistid nii lihtsatel treeningpäevadel kui ülitehnilistel tiputõusudel.
„Neil, kes on matkamisega sina peal, on põhiline nagunii olemas: kott, matkasaapad, riided, telk, magamiskott, toiduvalmistamise nõud ja nipet-näpet veel. Tõsisemaks ronimiseks tuleks vaadata matkasaabaste asemel juba jäigema tallaga saapad, kuid muu spetsiifilisema varustuse soovitan esialgu rentida,“ ütleb Kunnar.
Hea teada!
Raja tähistamisel võetakse arvesse selle pikkust, raskust ja muid omadusi, sh rajakatet ja selle kvaliteeti.
F (facile) – lihtne
PD (peu difficile) – pisut raske
AD (assez difficile) – piisavalt raske
D (difficile) – raske
TD (très difficile) – väga raske
ED 1/2/3/4 (extrêmement difficile) – äärmiselt raske
ABO (abominablement difficile) – hirmuäratavalt raske
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: erakogu / Dranginis Vytautas
Inna, Frank ja Nike kohtusid sügises