Magnus Kirt ihkab olla parim versioon iseendast

Tänavu kolmel korral Eesti rekordit uuendanud ja vasakukäeliste odaviskajate maailmarekordi enda nimele kirjutanud Magnus Kirti motiveerib sportlasteel edasi ja aina kõrgemale rühkima soov jõuda enda parima minani.

Magnusele on lapsest saadik meeldinud midagi loopida, kuid odaviskeni jõudis ta alles gümnaasiumis. Enne seda proovis noormees eri spordialasid, näiteks korvpalli, jalgpalli, suusatamist. „Koolis said kõikvõimalikud treeningud läbi proovitud ja see on kindlasti kasuks tulnud ka odaviskamises,“ tunnistab Magnus, kes jäi kergejõustiku treeningutele pidama seitsmendas klassis. Odaviske võlud avastas Euroopa meistrivõistluste pronksimees paljude tegurite ja juhuste kokkulangemisel, sest gümnaasiumi lõpus seisis Magnus raske valiku ees, kas jätkata kõrgushüppe või odaviskega. „Kõrgushüppes jõudsin Eesti meistrivõistlustel hõbemedalini ja odaviskes sain enda nimele noorteklassi Eesti rekordi. Otsust oli toona väga raske teha ja palju asju otsustas pigem juhuste kokkulangemine,“ meenutab Magnus, kes valikut ei kahetse. „Ma olen alati mõelnud, et kui teen sporti, siis ma ei taha lõpetada nii, et pärast hakkaksid tekkima oleksid ja agad: oleksin ma valinud kõrgushüppe või oleksin ma visanud seal rohkem. Ma tahan olla karjääri lõpus parim versioon endast ja teha ühel päeval tippspordiga lõpparve tagasi vaatamata, mida ma oleksin võinud teha teisiti. Ma olen õnnelik tee üle, mille olen valinud,“ kinnitab Magnus.

Raskused võivad olla kasulikud

Eesti parim odaviskaja tunnistab, et raskeid hetki on aastate jooksul ikka ette tulnud ja see on spordis täiesti normaalne. Loobumismõtteid ei ole tal kordagi tekkinud, sest igal sportlasel tuleb ette perioode, kus ta mõtleb, et miks peavad asjad allamäge minema. „Suures pildis on igasugused tagasilöögid millegi jaoks kasulikud. Tänu vigastustele tuleb juurde leida uusi harjutusi, et tugevamaks saada ja ühtlasi maailma tipule lähemale jõuda või kui on liiga palju treenitud, siis tuleb hoog maha võtta ja puhata, et hiljem jälle paremaks saada,“ toob Magnus näiteid elust enesest. Küsimusele, kas ta peab ennast töökaks või talendikaks, vastab tänavu Teemantliiga etapi võitnud odaviskaja, et talendikust peab olema, ent tippu ihkaval sportlasel tuleb teha kõvasti tööd ka noores eas. „Ainult talendiga ei jõua kuhugi,“ on Magnus kindel. „Mina olen pidanud tegema aastate jooksul kõvasti tööd, et algul olla kõva kas või maakonna tasemel. Olen olnud pigem hilise arenguga ja alles 28-aastasena olen jõudnud võistlema kõrgeimasse konkurentsi.“

Raskeim on samm välisukseni

Kindlaid eeskujusid Magnusel ei ole olnud, sest ta on mõelnud, et sajaprotsendiliselt ei tohiks mitte kedagi kopeerida, iga inimene on omamoodi. Odaviset armastab Magnus tunde pärast, mida pikad odakaared tekitavad. „See on midagi sellist, mida on raske sõnadesse panna,“ jääb ta mõttesse. „Selle ala eripära on mind lihtsalt võlunud.“

Eesti rekordimees soovitab igal inimesel leida päevas vähemalt üks tund, et end aktiivselt liigutada. „Kõige raskem on ennast ajada välisukseni, olgu see siis hommikul enne või õhtuti peale tööd. Kui see samm on tehtud, siis edasine on juba nauding,“ kinnitab Magnus. „Peale treeningut on alati mõnus tunne, et tegid hea otsuse ja väljusid oma mugavustsoonist.“

adidas on tabanud otse kümnesse

Magnuse treeningud muudavad mugavaks ja nauditavaks adidase riided ja viskenaelikud. „Mulle meeldib adidase uus tehnoloogia, mida nad kasutavad just jalanõude tootmisel. See teeb jalatsid mõnusalt kergeks ja samas on need endiselt kiired ja mugavad. Kogu adidase treening- ja võistlusvarustus on lihtsalt otse kümnesse,“ toob Magnus välja adidase plussid. Kui ühel päeval peaks ilmuma aga Magnus Kirdi nimeline adidase kollektsioon, siis see erineks teistest materjali poolest. Magnus toob näite: „Ma laseksin kasutada selles kollektsioonis oma lemmikuid materjale. Näiteks ma ei võistle kiledressides, vaid puuvillastes pükstes.“

Edukas verstapost

Vaadates tagasi hooajale tervikuna, peab Magnus tänavust hooaega verstapostiks oma karjääris. Eredaimatest hetkedest toob ta esile tiitlivõistluste medali, mis on suure tähtsusega. „Esimene medal jääb alati meelde,“ teab sportlane „Kindlasti jäävad meelde ka Eesti rekordiga võidetud Teemantliiga etapp ja finaali teine koht.“

Tekst: Liisi Rist