Rannavõrkpall on üks lihtsamaid ja lõbusamaid mänge, millega rannapäevi või suveõhtuid sisustada. Vaja on vaid rannavolleplatsi, palli ja head seltskonda.
Eestis mängitakse rannavollet iga suvega üha enam, sest uusi väljakuid rajatakse pidevalt juurde nii randadesse kui ka erinevate spordikeskuste juurde. Miks tasuks rannavollet proovida ja kuidas sellega algust teha, rääkisime professionaalse rannavõrkpalluri Mart Tiisaarega, kes sportlaskarjääri kõrvalt on ametis ka Teras Beachi rannahallis.
Mänguga alustada on suhteliselt lihtne
„Teras Beachil, kus mängitakse peamiselt rannatennist ja rannavollet, panin inimesi jälgides tähele ühte huvitavat erinevust. Tennise inimesed on harjunud hirmsasti trenni tegema, vahel tundub neile isegi ebaloomulik niisama mängida. Rannavolle gruppidele peab hoolega selgeks tegema, et harjutused on ka kasulikud,“ alustab Mart. „Vahe tuleb sellest, et kui tennist mängima hakatakse, siis on hästi loomulik võtta treener ja trenni minna. Kui rannavollet mängima hakatakse, siis võetakse lihtsalt pall ja minnakse randa seda toksima. Nii lihtne see mäng ongi, on vaja ainult palli ja kolme sõpra ning juba saab mängu keskmises rannas püsti panna. See on minu meelest vapustav,“ leiab Mart.
Ta lisab, et võrreldes vaevaga, mida peab mõne muu spordiala harrastamiseks nägema, on rannavõrkpall üks looduslähedasemaid ja lihtsamaid pallimängualasid, sest palli saab ju alustuseks ka lihtsalt sõbraga kahekesi kõksida.
Tagasi lapsepõlve
Mart toob välja veel ühe tähelepaneku Teras Beachilt. „Kui mängimas on suurem grupp, kellest paljud pole kunagi rannavõrkpalli ega võrkpalli proovinud ning kui neile põhitõed ette näidata, siis hakkavad nad mängima näiteks 4 vs. 4 või isegi 5 vs. 5, ning lõbu on lõputult. Kõrvaltki vaadates on tore jälgida, kuidas pehme liiva sees kõik justkui avanevad, võid hüpata näoga liiva, üksteisega kokku, palliga vastu pead saada, kõik on nii pehme ja turvaline, et inimesed justkui leiavad oma teise lapsepõlve,“ lausub rannavõrkpallur.
Õnneks ongi rannavolle tänuväärne ala selles mõttes, et liival treenimine on üks parimaid asju, mida enda kehale koormuse mõttes pakkuda saab. „Liival treenides ei põruta üleliigselt, kuid arenevad võhm, koordinatsioon, stabiilsus, kiirus, plahvatus, nutikus, ja kavalus. Sellest ajast, kui saalivõrkpallist rannavõrkpalli peale läksin, on minu vigastuste arv vähenenud drastiliselt,“ teab Mart omast kogemusest. „Loomulikult pean ka enda eest paremat hoolt kandma, kuna minu vigastus lööks rivist välja terve võistkonna,“ lisab ta.
Harjutamine teeb meistriks
Kuigi Mardi jutust tuleb välja, et rannavõrkpalli võib mängida igaüks, kel seltskond koos, siis paremaid tulemusi saavutab ikkagi siis, kui mängu põhitõed ja tehnika selgeks teha. „Kui üldse pole võrkpalli mänginud, tasuks alustada ikka algusest. Esmalt tuleks hakata liival palli mängima. Ükskõik, mismoodi see tegelikult välja tuleb, on kasu ikka, sest liival liikumine, palli trajektoori hindamine ja oma keha liivas pallini viimine vajab harjumiseks aega,“ soovitab rannavõrkpallur.
Tema arvates ei olegi kõige targem esimese hooga suurt seltskonda kokku kutsuda, kuigi paljud seda eelistavad. „Kuna 2:2 mängides ei püsi alguses pall mängus, siis mängitakse 4 vs. 4 või 6 vs. 6. See on väga tore ja lõbus, kuid soovitaksin ka alguses vähemalt sama palju aega eraldada selle jaoks, et võtta sõber ja hakata omavahel kõksima, palli õhus hoidma. See annab kümnetes kordades rohkem pallipuuteid kui mäng suures seltskonnas ning nii omandad puuted kiiremini. Kahekesi sõbraga on lõputult võimalusi, kuidas mäng viia üle võrgu, lahendada erinevaid toredaid ülesandeid, et mänguoskus areneks,“ lausub Mart.
Kiireim areng tuleb juhendaja abil
Nagu iga spordiala puhul, on ka rannavolles arenemiseks vaja teha trenni. „Kui on võimalus ja soov ka tehniliselt asju õigesti teha, siis kasulik on võtta tennise inimestest eeskuju. Oluliselt lihtsam on õppida kohe alguses asju õigesti, sest siis ei pea pärast hakkama vanu mustreid välja juurima. Väga suur kasu on, kui leida keegi, kes oskab juhendada,“ ütleb Mart. Juhendajaks võib olla hea sõber, kes võrkpalliga tegeleb, aga võimalik on minna ka spetsiaalsesse trenni. Kuigi rannavolle treeninguid Eestis üleliia palju ei pakuta, siis näiteks sel suvel tegutsevad treeninggrupid Tallinnas Haven Kakumäel ja Rakveres. Kui kodukohas suurema huviliste pundi kokku saad, siis kindlasti on hea tahtmise korral võimalik leida kohalike võrkpallurite seast ka juhendaja.
„Oma keha kontrollida nii, et suudaks liivas liikudes täpselt ja kiiresti teha vajalikke liigutusi, on omaette oskus. Kui on soov saada paremaks, siis kogemus on näidanud, et lihtsalt mängimisega tuleb üpris kiiresti piir ette. Treeneriga trenn ei ole ainult efektiivsem, sest seal avastad asju, mille peale omakeskis mängides kunagi ei tuleks ning regulaarne trenn viib ajapikku oskused uuele tasemele. Sellega peaks arvestama siis juhul, kui on soov paremaks saada, sest rannavõrkpall on mäng, kus suurema osa kasu saab seda lihtsalt mängides. Füüsiline aktiivsus, fun ja seltskond on ka siis olemas, kui palli ainult peaga oskad lüüa,“ võtab Mart naljaga pooleks kokku.
Ainult toredad inimesed
Mart ise on väga rahul, et otsustas just rannavõrkpalli mängima hakata, sest oma paarilise Kusti Nõlvakuga rannavolle karussellil tiireldes on ta kokku puutunud väga paljude lahedate inimestega. „Rannavolles on väga toredad inimesed. Eks inimesed ongi toredad, kui ükskõik mida koos teha, aga nii Eestis kui välismaal näen, et need, kes rannavõrkpallini on jõudnud, on alati sõbralikud ja toetavad. Ka maailmakarika tuuril on kõik lihtsalt super abivalmid ja sümpaatsed. Seega, koos ühte toredat mängu mängida on lihtsalt lust!“ kinnitab ta.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Võta ette suveseiklus Eestimaa terviseradadel!