Märtsi alguses on igal korvpallisõbral põhjust kinno minna, et kaasa elada Martin Müürsepa rekordilisele punktimängule NBA-s, millest möödub 5. märtsil täpselt 20 aastat.
„Martin Müürsepa hiilgemäng unistuste liigas” on Dallas Mavericksi ja Los Angeles Clippersi vahelise mängu originaalülekanne, milles tollal vaid 23-aastane Müürsepp viskas oma NBA-karjääri jooksul 83-st mängitud mängust rekordilised 24 punkti.
„Mäletan sellest mängust nii palju, et lõpp hakkas käest libisema, kuigi meil oli olnud juba piisavalt turvaline edu,” meenutab Martin mängu kulgu. „Ühe time-out’i ajal ütles treener Don Nelson meile, et ma ei hakka kedagi välja vahetama. Kõik, kes te platsil olete, kaotate ise selle mängu. Tundsime väga suurt vastutust ja pinget, aga õnneks suutsime võidu ikka koju tuua.”
Noorena välisklubidesse mängima
Oma pika ja eduka karjääri alguseks peab Martin seda, kui 90ndate aastate alguses Rootsi kolis. Sealt edasi siirdus praegune Tallinna Kalev/TLÜ meeskonna abitreener Iisraeli, Ameerika Ühendriikidesse ja paljudesse teistesse kohtadesse. Nii noore mehena enda laias maailmas tõestamist Martin raskeks ei pidanud, sest ta oskas väga kergesti uutesse oludesse sisse elada. „Olen kuulnud, et sportlasi kimbutab tavaliselt koduigatsus. Minul seda ei olnud,” tõdeb Martin. „Ma arvan, et kui sportlane suudab korvpalliplatsil oma asjad korras hoida, siis ei ole vahet, kus ta elab.”
Õppis selgeks võõrkeeled
Martinile meeldis uutes kohtades vaba aega sisustada kohalikke keeli õppides. Seepärast valdab ta nüüdki veel suisa mitut erinevat keelt. „Praeguseks on mõned veidi ununenud,” tunnistab Martin juudikeelset lauset ette vuristades. „Rootsi keele õppisin ära esimesena, sest mind pandi alguses Rootsi kooligi. Lisaks oskan veel kreeka, juudi, inglise, soome ja vene keelt.”
Taastub operatsioonist
Eredamaid hetki oma pikast karjäärist ei oska Martin kohe esile tuuagi. „Ma olen igal pool oma valikute ja meeskondadega rahule jäänud. Sportlikus mõttes tegid võidetud karikad ja medalid alati head meelt.”
Ainsa eestlasena NBA-s mänginud Martin praegu ise palliplatsile minna ei saa, sest taastub hiljutisest operatsioonist. „Hüppeliigesesse pandi toeks neli polti, mis seda jäigastavad,” näitab Marti röntgenpilti oma jalast. „Loodan tulevikus ehk veel veteranide tasemel mängida, ent aktiivselt kindlasti mitte.”
Mitmekordne Eesti meister kergitab saladusloori ja räägib enda plaanist korraldada tulevikus n-ö lahkumismäng, kuhu oleksid oodatud ka tema endised klubikaaslased Lätist, Leedust, USA-st, Austraaliast jne.
Treener andis pisiku
Küsimusele, kas raskem on olla treeneri või mängija rollis, vastab Martin väga kiiresti, et treeneri. „Mängijana vastutad ainult iseenda, treenerina aga kogu võistkonna eest. Kui mängijana võid mõnikord jama suust välja ajada, siis treenerina pead end valitsema ja eeskujuks olema,” leiab ta.
Noortele soovitab Martin aga tegeleda eri aladega ja olla võimalikult mitmekülgne. „Kui on aeg valida, küll siis see õige ala südames leitakse,” on Martin kindel. Tema mängis ise kunagi korvpalliga samal ajal väga heal tasemel jalgpalli. „Valikute tegemises on väga suur roll treeneritel. Minu treener Andres Sõber suutis panna meid poistega korvpalli armastama ja andis meile selle pisiku edasi. Ta kutsus meid maailmameistriteks juba siis, kui olime noored. Selline positiivne suhtumine motiveeris kõvasti.”
NBA-sse jõudmine ei ole utoopia
Tippu jõudmiseks soovitab Martin noortel kannatlik olla. „Ja muidugi tuleb palju trenni teha ning treenerit kuulata,” lisab ka Eesti Korvpalliliidu juhatusesse kuuluv Martin. „Oluline on olla hea meeskonnakaaslane, sest edu oleneb suuresti ka isikuomadustest. Jonnipunnid ja vingujad praagitakse üldiselt kiiresti välja, ole sa kuitahes hea mängija. Ainult kohusetundlik töö kannab lõpuks vilja!”
Martin usub siiralt, et Eesti korvpalluritel on NBA-sse jõudmiseks kõik eeldused olemas. „Ma ise mängisin seal küll 20 aastat tagasi, aga sinna jõudmine ei saa nii raske olla. Natukene on õnne tarvis. Meie lähiriikidest on NBA-s esindatud paljud, seega tuleb lihtsalt veidi kannatust varuda. Korvpall on meil ju populaarne spordiala.”
Tekst: Liisi Rist
Pildid: erakogu
Ühele esimene olümpia, teisele juba viies