Romet Vaino on Metalooduse matkajuht ning hobifotograaf, kellele meeldib soodes ja rabades uidata ning võtta oma mina leidmiseks ette pikki rännakuid. Ta on ka mees, kes õpetab igas aastaajas värve nägema ja vaikust kuulama.
Seekord räägime talvistest rännakutest ja matkadeks ettevalmistusest. Samuti kordame üle riietumise põhitõed ja anname mõned vihjed kvaliteetse matkavarustuse soetamiseks. Ei ole halba ilma, on vaid valesti valitud riietus.
Rabade maa Raplamaa
Romet on pärit Raplamaalt ning kõige sagedamini leiabki ta tee sealsetesse rabadesse ja laugastesse. „Raplamaal on väga palju ilusaid rabasid, mida ma tunnen hästi. Kuna tegelen palju loodusfotograafiaga, siis tean, kuidas käitub valgus, millal minna päikeseloojangut või tõusu pildistama,” kirjeldab ta kodukandi olusid ja võlusid.
Värvide poolest peab mees kõige ilusamaks aastaajaks sügist, mil saab kõige ägedamaid fotosid. Kuid talvelgi on oma võlud. „Paksu ja koheva lumega pääseb räätsadega kohtadesse, mis lumevabal ajal on niiskuse ja vee korral pea läbimatud,“ toob Romet välja talve eelised.
Just eelmainitud põhjustel on talv tema sõnul avastamise ning uute kohtade leidmise aeg. „Kuna fototehnika on päris raske, siis eelistan talvel just kodukandis matkata,“ selgitab ta.
Soomaal asub Eesti suurim raba Kuresoo
Ainult Raplamaale pole mees siiski kinni jäänud. Hiljuti külastas ta Soomaa piirkonnas asuvat Kuresood, mis on Eesti suurim raba. „Mul oli plaanis liikuda matkasuuskadega, kuid vähese lume tõttu kasutasin räätsasid, millega on talvel kõige mugavam ja kiirem liikuda,“ ütleb ta.
Kogenud matkajuhina armastab ta seigelda just väljaspool ametlikke radu, väga harva võib teda näha mõnel märgistatud teel. Talle meeldib käia metsikutel radadel. Kõige turvalisem ja mugavam on seda teha räätsadega, mis hoiavad n-ö vee peal ja aitavad edasi liikuda.
Talv lummab vaikuse ja visuaalsusega
„Olen õnnelik inimene, sest olen suutnud töö ja hobi ühendada,“ tutvustab Romet õnne valemit. Ta käib hea meelega ka gruppidega matkamas, kuid suuremad ja raskemad rännakud võtab ette üksinda, nii saab ta oma tempot ise sättida ja kontrollida.
„Ilusa ja selge talveõhtu või ka ööga, kui tähed taevas säravad, peegeldab paks lumekiht nii palju valgust, et taskulampi pole vajagi. See on täiesti teistsugune elamus, mida tasub proovida ja mida saab vaid talvel kogeda,“ kirjeldab mees vaimustunult.
Tema sõnul saab just talvel hoomata erakordset rahu ja vaikust kuni kevade saabumiseni, mil lõunast lendavad tagasi esimesed linnud, loomad muutuvad aktiivseks ja loodus tärkab ellu.
„Talvel võib vaikust lausa intensiivseks nimetada. Paljude kontoriinimeste jaoks võib see isegi võõras olla. Oma matkadel püüan avada erinevaid looduse vaatenurki. Kui panna telefon taskusse ja lasta mõneks tunniks tänapäeva maailma info- ja meediamürast lahti, võib mõni tund vaikust olla väga kosutav. Kui maapind ja puud on kaetud paksu lumekihiga, on tunne nagu oleksid kuskil stuudios. Lumi summutab kõik helid. Aastaaegade mõttes on talv kõige rohkem iseendaga olemise aeg ja mõnikord ka endas selgusele jõudmine hetk,“ võtab Romet talve vaikuse mõju kokku.
Ta lisab lõbusalt, et on käinud erinevatel aastaaegadel rabas ka turistidega näiteks Indiast, kelle jaoks vaikus kõnetab isegi rohkem, kui udu ja päikesetõus, mida eeskätt meie loodust reklaamides presenteeritakse. „Kui tullakse kärarikkast miljonilinnast, siis vaikus võib mõjuda lausa hüpnoosina. Sarnast tunnet on nad kogenud kõrbes. Rabas ei leidu ka eriti loomi-linde, kes häält teeksid.“
Riietu kihiliselt
Sama ootamatult kui iga-aastane lumi, mõjub paljudele soovitus riietuda matkale tulles kihiliselt. „Sellest räägitakse ja kirjutatakse nii palju, aga ikkagi on inimesi, kes tulevad matkale kas liiga õhukeselt riietatuna, näiteks teksades või pannakse külmakartuses selga sulejope. Sulejopega liikudes läheb nahk aga ruttu märjaks ja külmetamise oht on suurem. Sulejope on külma ilma ahvatlus, kuid kihiline riietus nagu soe pesu-fliis-tuulekindel jope tagavad püsiva soojuse, mis on parim kombinatsioon liikumisel põhineva tegevuse jaoks. Jalga võib samuti panna sooja pesu ja tuulekindlad püksid,“ soovitab matkajuht.
„Kui plaan näeb ette lõkke ääres istumist, siis võib sulejope seljakotti pista ja istudes peale visata. Tavaliselt mõeldakse nii, et küll ma need paar tundi vastu pean. Tegelikkuses võidakse teha karuteene hoopis sõpradele, kui ebasobiva riietuse tõttu tuleb matka koheselt lühendada või varem tagasi pöörata,“ paneb ta südamele.
Miinus viie kuni kümne kraadiga, peab arvestama, et jalad peaksid soojas olema ning saabastes liikumine oleks mugav. Romet soovitab investeerida headesse saabastesse, mis võivad kesta aastaid. Spetsiaalsete talvesaabaste all on ka eriline vahtkummi kiht, mis ei juhi külma.
Ka sokid peavad olema kvaliteetsed ning vahelduseks poesokkidele sobivad saabastesse ka vana kooli villased sokid. Pea ja käed peavad olema kaetud, väga külmaga võib kätte panna näiteks sulgtäidisega käpikud.
Ööbi metsas
Talvel saab metsas väga hästi ööbida. Magamiskottidel on kasutamise temperatuurid peale märgitud. Naiste mugavustemperatuur on veidi madalam kui meestel. Kaasa peaks haarama veel magamiskoti aluse ja telgi. „Eesti talvel telgis ööbides, sobiks täiesti nn kolme aastaaja telk. Nelja aastaaja telk on mõeldud Norra ja Põhja-Rootsi metsikute lumeolude ja arktiliste tuulte jaoks,“ selgitab ta.
Soojema talve või sulailmaga on sünteetilisest materjalist magamiskott parem kuna niiskus ei tungi sisse nagu sulgtäidisega kotti, kuid see on kaalult raskem ja kohmakam. Sulest magamiskoti pluss on kergus ja soojapidavus kargete külmade korral.
Lisaks on võimalik eelnevalt broneerides, sümboolse tasu eest kasutada RMK metsamaju, kus on olemas kamin ja saun. Elektrit pole, ise peab kütma, aga see ongi asja mõte. Siis pole telki vajagi, vajalik vaid magamiskott ja alus.
Söögitegemiseks võtab Romet tavaliselt kaasa priimuse, millega läheb kiiremini kui lõkkel toitu valmistades. „Talvel luban endale suuremat laiskust ja haaran kuivtoitu kaasa. Siis on vaja vaid kuuma vett keeta. Sügisel valmistan rohkem lõkkel toitu,” jagab ta nippe. Kolm viimast asja, mida kotti panna, on tikud, pealamp ja akupank.
Soovitused talvise varustuse soetamiseks
The North Face’i matkatooted on absoluutne tippklass. Nende valikust leiab iga matkaja endale kvaliteetse varustuse, millega on soe ja mugav.
Mitte liiga paksud talvepüksid, aga mis sobivad ideaalselt koos sooja pesuga keskmise aktiivsusega liikumiseks. Hoiavad suurema tuule kinni ja samas on hingavad, kerged ja venivad.
Kummist alumise osa tõttu on nende saabastega väga mugav liikuda nii lörtsisel metsaalusel kui linnatänaval. Paksema sokiga kandes saab nendega käia kuni -10 kraadise ilmaga.
Suletäidisega ja veekindla kattega labakindad sobivad eelkõige kõigile neile, kes tahavad kõva pakasega matkata või pildistada. Kui temperatuurid langevad -15 ja -20 lähedale, saab neid kanda õhukeste sõrmikute peal ning pildistamise hetkeks käest võtta.
Üks parimaid fliise, mis Rometil aastate jooksul on olnud. Soe, mugav ega ole intensiivse kasutamise järel oma omadusi kaotanud.
Saab kanda külmemate ilmadega aktiivselt liikudes fliisi peal ja tuulejope all. Leebemate külmade korral panna nt seljakotti kaasa ja lisada fliisi peale pauside ajaks.
Külmemate ilmadega kanda nii ülemist kui alumist osa ja soojemate ilmadega vaid ülemist osa. Pakasega hoiab Romet sooja pesu seljas ka magamiskotis. Erinevalt tavalisest T-särgist ei ole sooja pesuga olukord nii kriitiline kui mingitel hetkedel ka natuke higistad – erinevalt puuvillast kuivab ära ja hoiab kokkuvõttes soojas.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: erakogu
Talvised jooksutrennid – millised tossud valida ja mida trenni tehes silmas pidada?