Matkavarustuse valimise ABC

Matkavarustuse soetamist tasub alustada jalanõudest. Eesti tingimustes on parim pehme tallaga jalats, et oleks hea liikuda. Jäiga tallaga jalanõud on mõeldud kivistesse Alpidesse tehniliseks ronimiseks. Jalanõu peab eelkõige olema mugav. Kas see riietega kokku sobib, pole kogenud matkaja kinnitusel oluline.

“Mugav jalats on mõnusa matka alustala – kui jalanõud hõõruvad, siis võib matka kohe pooleli jätta!” väidab Kunnar Karu. “Õige matkajalanõu koos sokiga välistab igasuguste villide tekkimise!”

Matkajalats peaks kaitsma hüppeliigest, seega tasub eelistada kõrgema säärega saapaid, mis on märksa universaalsemad. Samuti on mõttekas teha vahet talvistel ja suvistel jalanõudel – suvised hingavad paremini, aga peavad vähem vett. Kui selga läheb raske seljakott, siis tuleb valida tõhusamalt toetavad jalanõud. “Korralik matkajalanõu peab matkaja vedama läbi porist ja veest, liivast ja lumest,” märgib Kunnar Karu.

Head matkajalanõud ei toimi ilma korraliku matkasokita. Seega tuleb lisaks jalavarjudele osta õiged sokid. Kunnar Karu sõnul ei maksa karta, et esmapilgul paksud matkasokid suvel matkamiseks ei sobi. Matkasokid peaksid olema kõrgema säärega kui matkasaapad, siis ei hakka saabas kusagilt hõõruma. “Villased sokid on tänapäeval muutunud ajalooks ning neid ma ei soovita matkasaabastega kanda.”

Kaitse iga ilmaga

Matkajope peab kaitsma nii tuule kui ka vihma, lume ja muu eest. Tänapäevased koorikjoped pakuvad seda kaitset, kuigi on näiliselt õhukesed. “Need on vaatamata oma õhukesele olemusele väga tugevad,” kinnitab Kunnar Karu. Matkamiseks sobivad kõige paremini ilma voodrita joped, sest neid saab kanda kogu aasta vältel: kui ilm on külmem, siis tuleb lihtsalt rohkem soojakihte alla panna.

Kunnar Karu soovitab osta kapuutsiga jope, et kaitse ebasoodsa ilma eest oleks parim. “Jopet ostes pane kõigepealt midagi sooja alla, siis tõmba jope prooviks selga, nõnda saad õige suuruse paika.” Korralike matkajopede taskud on tehtud nii, et seljakott ei segaks taskutele ligipääsu. “Ära muretse, kui jopel ei ole sama palju taskuid nagu su linnajopel – asjad saab panna jopetasku asemel seljakotti.”

Seljakott – matkaja suur sõber

Kui lähed päevasele retkele, peaks seljakott mahutama 20–40 liitrit. Kui matkal tuleb ka ööbida, on seljakoti suurus juba 50–80 liitrit ning pikemate matkade ja ekspeditsioonide jaoks on naistel 80–100 liitri ning meestel üle 100 liitri suurused seljakotid.

Seljakotti tasub valida nagu saapaid – esmatähtsad on mugavus ja hea istuvus. “Poes seljakotti proovides pane sinna alati asju sisse, muidu ei saa õiget tunnetust kätte,” soovitab Kunnar Karu. “Suvel eelista paksemate õlarihmadega kotte, sest neid tuleb sageli kanda vaid T-särgi peal, aastaringseks kasutamiseks võivad olla õlarihmad õhemad.” Mida paremini on seljakoti rihmasüsteemid reguleeritavad, seda paremini saab kotti kohandada kandja selga ning arvestada ka eri riietega: näiteks on talvel paks jope seljas ning õlarihmu tuleb selle järgi kohendada.

“Seljakotti valides mõtle, mida tahaksid sinna panna ja kui palju vajad selleks ruumi,” juhendab spetsialist. “Paljusid köidavad seljakotid, mille küljes on hulk nööre, klambreid ja muid vidinaid. Mida rohkem aga matkad, seda rohkem hindad seljakotti, kus kõik asjad mahuvad kotti ära ning väljastpoolt on seljakott võimalikult sale ja minimalistlike joontega.”

Mitteveekindlale kotile tasub kohe juurde osta seljakoti kate, et asjad märjaks ei saaks. Korralikul seljakotil olgu ka puusavöö, et kott paremini seljas püsiks. Kui kott on õigesti selga reguleeritud, lasub kogu raskus puusavööl ja puusadel ning õlad puhkavad.

Mis sooja annab?

Vanasti oli villane kampsun sooja allikas, tänapäeval annavad sooja insulaatorkihid – eelkõige fliisid. “Kasulik oleks omada ühte õhemat fliisi aluskihiks ja ühte paksemat tuulekindlat fliisi pealmiseks kihiks,” räägib Kunnar Karu. Kui ilm ei ole niiske ja taevast ei lange sademeid, siis võib rahulikult matkatagi fliisi väel ega pea jopet üldse selga panema.

Üks fliis võiks olla kapuutsiga ja teine ilma – kui soovid neid ülestikku kanda, jääksid kaks kapuutsi segama. Kes matkab rohkem, ostab fliisid üldse ilma kapuutsita ning vajaduse korral tõmbab selga jope, millel on kindlasti kapuuts.

Tänapäeval asendavad fliise vägagi edukalt sulgedest ja tehismaterjalidest insulaatorid, mis tunduvad mitu korda õhemad, kuid vaatamata oma kergele kaalule on märksa soojemad kui fliisid. “Tulevikus tõrjuvad need ilmselt fliisid turult välja,” usub kogenud matkaja. “Fliisidel võiks olla mõni tasku, kuhu panna näiteks telefon või võtmed, kui looduses liikuda. Enamik asju käigu aga ikka seljakotti, nii et ei maksa muretseda, kui fliiside taskud on suhteliselt minimalistlikud.”

Kui kõige tähtsam matkavarustus on olemas, siis järgmisena tuleb hakata valima sobivaid kindaid, peakatet ja pükse.

[alert color=”violet”]

4 NÕUANNET MATKAVARUSTUSE SOETAJALE

» Matkakauplustes on professionaalsed müüjad, kellelt saab kindlasti asjatundlikku abi. Samuti tasub nou pidada sopradega, kes rohkem looduses liiguvad – nende kogemused ja soovitused kuluvad marjaks ära.

» Kui teed matkaharrastajana esimesi samme, siis ära vali alati koige kallimat – see voib olla küll parim, kuid mitte (veel) sulle. Paljud kallid matkatarvikud on moeldud noudlikele matkajatele ja väga spetsiifilistes tingimustes kasutamiseks. Niisuguseid asju ostes void pettuda!

» Enne ostmist motle läbi, kus soovid varustust kasutada, ja räägi oma plaanidest julgelt ka müüjale. See aitab säästa raha ning saad just niisuguse kauba, nagu sulle vaja.

» Matkale on kasulik valida erksavärvilised roivad, hall ja must jäägu linnariietele. Erksad värvid paistavad paremini silma ning nonda on ka kaaslasi lihtsam eristada ja mitte silmist kaotada. Pealegi – kui paned halli jope keset matka käest ära hallile kivile, on see järgmisel hetkel kadunud asjade nimekirjas.

[/alert]