Mida me lisaks koolitarkusele koolis õppinud oleme?

Septembris tuleb paljudel taas koolipinki istuda. Koolitundides on rõhk küll õppimisel, kuid tagantjärele vaadates jääb sellesse aega palju muudki. Mida lisaks koolitarkusele õpingute ajast kaasa võetakse, küsisime seekord Sportlandi oma inimestelt.

Sportland International Grupi turundusdirektor Marit Finnie kooliaeg möödus Reaalkoolis. Sellest ajast meenuvad Maritile esimesena head sõbrad, ühised üritused ja uhke tunne olla kooli kogukonna liige. Tema lemmikõppeaineteks olid geograafia ja füüsika, eelkõige tänu super ägedatele õpetajatele. „Nad suutsid oma aine huvitavaks teha ja samas ennast klassi ees kehtestada,“ räägib Marit.

Keskkoolile tagasi vaadates ütleb ta, et Reaalkoolis oli õppimine väga olulisel kohal ja teatud õpetajad väga-väga ranged ning see on andnud hea põhja elus iga asjaga toimetulekuks. „Sain oskuse pingutada, soovitud tulemuse nimel tööd ja vaeva näha, aga ka organiseerimisoskuse ning leidlikkuse – olen siiski koolis käinud üleminekuajal ja segastel aegadel sai ise reegleid luua,“ märgib ta. Kõige tähtsam asi, mida Marit on õppinud ja mida teisedki võiksid kõrva taha panna on see: kui sa midagi väga tahad, siis tõesta seda!

Sõbrad kogu eluks

Sportland Eesti turundusjuht Maarja Nigol alustas kooliteed Melliste algkoolis, põhikoolis käis Tartu Kivilinna gümnaasiumis ja gümnaasiumihariduse sai Tartu Descartes’i Lütseumis. Lisaks õppis Maarja seitse aastat muusikakoolis klaverit.

Keskkool on Maarjal siiani kõige enam südames, sest just seal leidis ta sõbrad, kel on siiani tema elus väga suur roll. Kui ta kooliaega meenutab, siis õppetööga seonduvat tuleb meelde üpris vähe. „Pigem on vahetundide melu, põnevad üritused ja väljasõidud need, mis toovad naeratuse näole. Suure muusikahuvilisena olin alati see, kes pidi aktustel laulma – sellega seoses tuleb meelde, kuidas kõik lootsid võimalikult kiiresti aktustelt minema saada, aga ei – enne lõppu tuli veel Maarja laulmist kuulata,“ muigab ta ja kinnitab, et tema ise oli säärase korraldusega väga rahul. „Meenub kooli sünnipäevakontsert, kus esinesin hispaaniakeelse lauluga. Kohale oli kutsutud külalisi ka Hispaaniast ja pärast laulu lõppu plaksutasid nad meeletult ja seisid püsti – see tunne, seista samal ajal laval, ei unune iial.“

Alustatud asi tuleb lõpule viia

Eelnevale tuginedes ei ole kindlasti üllatus, et Maarja lemmiktund koolis oli muusika. „Keskkoolis oli meie klass jaotatud kaheks – poistel oli muusikaajaloo tund ja tüdrukud käisid neidude kooris. Kolm aastat sai igas muusikatunnis laulda – ideaalne,“ räägib ta vaimustusega.

Maarja usub, et tema kujunemises mängis suurt rolli muusikakoolis käimine. „Tunnid toimusid kolm korda nädalas ja sa pidid kohal olema. Mitu korda tahtsin pooleli jätta, sest vahepeal toimusid tunnid laupäeva hommikuti ja bussiga sõitmist oli päris palju. Tagantjärele olen õnnelik, et ema seda ei lubanud, sest see kindlasti õpetas kohusetundlikkust,“ leiab ta nüüd.

Maarjal on hea meel, et on mitmes koolis õppinud, sest tänu sellele on ta saanud väga palju toredaid tutvusi ja omandanud mitmeid oskusi. Peamine iva, mille ta oma kogemustest kõrva taha on pannud, on see: iga alustatud asi tuleb lõpule viia – muidu võid pärast kahetseda, et pooleli jätsid. Kunagi ei tea, millal elus oskusi või tutvusi vaja võib minna.

Kool õpetas pingutama

Turundusspetsialist Karel Kaljuste on Pärnu poiss, kes nõudis koolitarkust taga Pärnu Vanalinna põhikoolis ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumis. „Mulle meeldisid pikad vahetunnid, kui sai koolivendadega talvisel ajal hokit mängida ning kevadel/sügisel korvpalli loopida,“ on esimene asi, mis talle kooliga seoses meenub. Ta märgib, et lemmiktunniks oli kehaline kasvatus. „Ma vist ei eksi, kui ütlen, et noorena oli iga poisi lemmiktund kehaline kasvatus, kus sai kossu, jalkat ja muid ägedaid spordialasid teha. Aga kui see tund välja jätta, siis meeldis kindlasti geograafia, mille õpetaja erinevate lugude, näidete ja ülesannetega väga huvitavaks tegi ning alati tundi ootama pani,“ räägib Karel lemmikutest.

Ta usub, et kool õpetas pingutama ja vaeva nägema, et heade tulemusteni jõuda. „Siinkohal konkreetset õppeainet isegi välja ei tooks, sest kõigist sai krundi alla, millele edasises elus teadmisi juurde koguda,“ arvab ta. Karel on koolis ja elus pidevalt uusi asju õppinud, kuid kui välja tuua üks tarkusetera, siis ütleb ta: „Igale ideele ja probleemile on alati lahendus, mõni lihtsalt laheneb kiiremini ja lihtsamini kui teine.“

Kool laiendab silmaringi

Sportlandi brändijuht Dmitry Smirnov sai keskhariduse Tallinna Valdeku keskkoolis.

Temale tulevad esimesena meelde mõned õpetajad ja nende tundidega seotud lõbusad juhtumid. „Samas oli kõige olulisem roll klassikaaslastel, kes muutsid koolitee selliseks, nagu seda mäletan. Lisaks kindlasti kooli spordivõistlused ja muu õpinguteväline aktiviteet,“ räägib Dmitry, kelle lemmikaineteks olid geograafia (põhikoolis), matemaatika ja emakeel. „Enamasti tulid need lihtsalt ja loogiliselt kätte ja see võimaldas kohati kohustuslikust programmist natuke sügavamale aine sisse vaadata. Suures plaanis olid muidugi selle taga nende ainete õpetajad, et tund meeldis ja ained sobisid,“ arvab ta.
Dmitry usub, et olulisem kui tarkuse taga ajamine, oli koolis võib-olla sotsiaalne pool – suhtlemine väga erinevate inimestega, arusaamatuste lahendamine ja enda kehtestamine. „Mitme keele oskus on elus alati kaasa aidanud ning hea ja kiire arvutamisvõime ei jookse mööda külge maha. Ühest-kahest asjast olulisemaks pean siiski laiemat silmaringi ka teistes ainetes, mis tuleb igapäeva elus kasuks,“ räägib ta.

Dmitry on meelde jätnud ja soovitab silmas pidada kahte tähtsat mõtet. „Hea huumorisoonega saab elus enamike asjadega lihtsamini hakkama ning enamike inimestega on võimalik suhelda ja koostööd teha – tuleb lihtsalt leida õige (mõlema jaoks motiveeriv) lähenemine,“ usub ta.

Tekst: Merilin Piirsalu
Pildid: erakogu