Toitumine enne ja pärast treeningut sõltub palju spordialast, treeningu intensiivsusest, pikkusest ning isiklikest eesmärkidest. Siin on nimetatud mõned universaalsemad nõuanded.
Treeningule eelnev suurem toidukord võiks aset leida 2-3 tundi enne treeningut. Efektiivsema rasvapõletamise eesmärgil tasub siis vältida suhkrurikkaid tooteid, mis seedivad kiiresti ja tõstavad veresuhkru taset. Seda sellepärast, et trenni eel manustatud suhkrurikkad toidud ja joogid vähendavad keha võimet kasutada rasvu treeningul energiaallikana. Samuti võivad nad põhjustada seedehäireid. Neile tuleks eelistada juurvilju, pruuni riisi, bataati või värsket salatit koos lihatükiga. Süüa tuleb mõõdukalt ning varuda seedimiseks piisavalt aega.
Enne treeningut tasub süüa rasvavaest liha (kana, kalkun), kodujuustu, Kreeka jogurtit, juurvilju ja madala fruktoosisisaldusega puuvilju (nagu maasikad, apelsin, kiivi, greip, aprikoos ja banaan), pähkleid (v.a maapähkel).
Kui treeningueelne toidukord jääb mingil põhjusel vahele, tuleks süüa hiljemalt üks tund pärast treeningut. Kui see pole võimalik, sobib kiireks vahepalaks näiteks maitsestamata jogurt värskete marjadega või kanavõileib.
Pikemate ja raskemate treeningute korral tasub juba treeningu ajal juua ära mõni spordijook või süüa banaani.
Pärast treeningut vajavad süsivesikutevarud taastamist. Eriti kui treeningule eelnenud toidus oli vähe süsivesikuid. Menüüsse sobivad siis fruktoosirikkad puuviljad (õun, pirn, viinamarjad) ning loomsed valgud, mis sisaldavad vajalikke aminohappeid (liha, kana, kalkun, kala, muna). Taimsed valgud ehk tera- ja kaunviljad ei sisalda küll kõiki aminohappeid, kuid võimaldavad samas toidukorda mitmekesistada. Pikema treeningu järel sobib lisada ka kartulit, riisi või tatart.
Hommikuinimestel, kes treenivad enne hommikusööki, tasub trenni järel süüa putru või omletti. Taastumist kiirendavad ka juurviljad ja puuviljad, mis sisaldavad palju antioksüdante. Näiteks mustikad, kirsid ja rosinad.
Purjetamise EM Pärnus