Mihkel Vetemaa: mulle meeldib elus hulle asju ette võtta

Mihkel Vetemaa (31) on populaarse podcasti Täitsa Pekkis Saade saatejuht, kes ei löö näiliselt millegi ees risti ette. Jänes šampust ei joo ning kui midagi peabki pekki minema, siis lihtsalt läheb. 9. juulil stardib ta Kõrvemaal oma elu esimesele triatlonile. Räägime kuidas tekkis see idee, milline on ettevalmistus, aga ka sellest, mida põnevat on tema elus viimastel aastatel toimunud ja toimumas.

Elu esimene triatlon paneb küsima sportliku tausta kohta.

Põhikooli alguses hakkasin võrkpalli mängima ning tegelesin sellega ka ülikoolis. Kokku tugevad kümme aastat, vahepeal jõudsin käia ka tennisetrennis. Hilisemas eas käisin neli aastat Brasiilia jiu-jitsu trennis, jooksen enam-vähem stabiilselt ning lisaks kasvatan jõusaalis lihasmassi.

Kuidas triatloni mõte tekkis?

See tekkis täiesti juhuslikult mõned kuud tagasi, kui külastasime Sportlandi podcasti koos kaassaatejuhi Katrin Hinrikus-Karuga. Kairi Killing esitas meile väljakutse minitriatlonile, mille me rõõmsalt vastu võtsime.

Milline on su suhe triatloni kahe esimese ala, ujumise ja rattasõiduga?

Ujuda ma ikka oskan, aga eks see saab kindlasti olema kõige suurem väljakutse. Küll ma selle 350 meetrit ära hulbin, rattasõit ja jooksmine on juba lihtsamad. Otseselt rattasõiduvõistlustel pole kunagi käinud, aga kui vähegi võimalik oli, siis lapseeas ja noorena sõitsin kogu aeg ja igale poole rattaga.

Kas sa soovid Sportland Kõrvemaa triatloniga midagi endale või teistele tõestada?

Mulle meeldib elus hulle asju ette võtta. Eelmisel suvel käisin üksinda Hispaanias, Camino de Santiago palverännaku teedel, mille ajal kõndisin 13 päeva jooksul kokku 330 km. Elu peab põnev olema ja mulle meeldib ennast proovile panna.

Kas rännakule mineku otsus tuli ka kähku?

Selleks rännakuks ma ei teinud mingeid erilisi ettevalmistusi kuna see mõte tuli suhteliselt äkki. Olin jõudnud elus nn surnud punkti ja pidin lihtsalt kuhugi eemale saama. Tõsi, soetasin endale ikkagi korralikud matkaspordisaapad, mis on sealsetes oludes väga vajalikud. Jälgisin ilma ning pakkisin kaasa mõned särgid ja lühikesed püksid. Kohapeale saabudes hakkasin otsast jalutama. Poole maa peal ostsin käimiskepid.

Kust sa alustasid ja kuidas teekond kulges?

Alustasin Pamplonast, mis asub Põhja-Hispaanias. Kuna mu aeg oli veidi piiratud, siis vahepealse teekonna läbisin bussiga, et viimane finišiga päädiv lõik saaks ikka jalgsi läbitud. Teekonnal kohtusin erinevate inimestega, kõik olid väga sõbralikud. Koroonast tingituna oli neid ilmselt siiski vähem kui tavaliselt. Vahepeal kõndisin teadlikult üksi ja mõlgutasin omi mõtteid ning mõned lõigud läbisin kaasteelistega. Trass on väga turvaline ja midagi kartma ei pea.

Milles sa siis selgusele jõudsid?

Jooksin sinna tegelikult oma elu eest ära. Minu tollane suhe oli hästi keerulises seisus ja purunemas. Tööl olin läbipõlenud, tegelesin korraga mitme asjaga, tegin saadet ja ehitasin startupi. Püüdsin suhtega toime tulla, sõpradele aega leida, trennis käia, aga kuidagi jooksis see kõik pealael kokku. Deprekas oli peal, tekkisid ärevushood.

Seal teekonnal saingi aru, et ma ei taha enam nii elada. Ma tahan teha asju, mis mulle endale kõige rohkem meeldivad ja rõõmu valmistavad. Samal päeval, kui tulin tagasi, otsustasime elukaaslasega suhte lõpetada, tööl andsin lahkumisavalduse ning võtsin aja maha.

Podcast Täitsa Pekkis Saade on siis nagu sinu hingesugulastest?

Ametlik algus oli kuskil neli aastat tagasi koos Katrin Hinrikus-Karuga, kellega me olime varemgi igasugu projekte koos teinud. Podcasti tekkimise hetkel olime mõlemad oma eludega suht pekkis olukorras. Ühel ilusal suvepäeval kohvikus istudes otsustasimegi, et hakkame tegema podcasti inimestest, kel samuti kõik pekkis ning asjadest, mis pekki lähevad. Tahtsime selgusele jõuda, kas meie oleme ainsad veidrikud, kes oma eludega hakkama ei saa.

Saate tegemine ja kõikide nende inimestega kohtumine on meid inspireerinud, muutnud ja igas mõttes jalgadele tõstnud. Meile on räägitud ka läbipõlemistest, lähisuhte vägivallast, kuid loo lõpud on reeglina ilusad olnud. Oleme õppinud, et kõigil on mõnikord raske ja loeb see, kuidas sa sellega toime tuled. Meie missioon on ka julgustada inimesi oma elu muutma.

Kuna meie podcast on valitud pidevalt kuulatavamate hulka, siis usume, et teeme õiget asja.

Lähme tagasi triatloni juurde, milliste ootustega sa Kõrvemaale lähed?

Ma olen ise tegelikult juba mõnda aega mõelnud, et võiks proovida mõne maratoni joosta või rahvaspordiüritustele minna. Ehk saab Kõrvemaalt kõik alguse. Ootan huviga võistlust, et näha milleks ma võimeline olen. Kõrvemaal pole varem käinud, triatlonit pole varem proovinud. Usun, et tuleb lahe ja lõbus päev sportlikus seltskonnas. Mulle on alati meeldinud looduses liikuda ja ägedate inimestega kohtuda. Kõrvemaa triatlonidebüüdi teeb lihtsamaks tõik, et Sportland hoolitseb minu rattavarustuse eest, seega pole ühtegi suuremat muret.

Tänu Sportlandile täitus mul veel üks unistus. Olen tahtnud vähemalt korra elus modell olla. Fotosessioon on Eesti mehe jaoks ikkagi veider ja ebamugav, poseerida erinevates asendites. See oli päris raske, aga mulle väga meeldis. Raske selles mõttes, et tuleb kontrollida oma keha, mille pärast ju ikka avalikult poseerides veidi piinlik on. Äge võimalus ja olen väga tänulik, et sain võimaluse ennast proovile panna!

Kuula podcasti ja ela Mihklile Kõrvemaa triatlonil kaasa!

Tekst: Kärt Radik