Miks harrastada jooksmist?

Jooksmine on kõige lihtsam trenn, millega kasvatada oma vastupidavust ning hoida head vormi ning see on kättesaadav kõikidele igal ajal. Rääkisime treener Keiu Pirnpuuga lähemalt jooksmise headest külgedest ning vajaminevast varustusest.

Millised on jooksutreeningu kasutegurid?

Jooksutreeningul on hulganisti positiivseid külgi, mis aitavad parandada nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

Värske õhk. Igale inimesele on hea vahelduseks toast välja saada ning hingata värsket õhku. See parandab ajutegevust ning aitab lahti saada väsimusest ning uimasest olekust.

Hoiab haigused eemal. Jooksmine parandab tervist, ega lase paljudel haigustel ligi tikkuda. See võitleb südamehaigustega ja rasvumisega ning aitab ennetada isegi vähki haigestumist. Lisaks parandab jooksmine immuunsüsteemi, mis on viiruste perioodil eriti oluline.

Parandab vaimset tervist. Jooksmine aitab pead liigsetest mõtetest puhastada. Füüsiline aktiivsus on parim viis, kuidas vabaneda päeval kogunenud stressist.

Tõstab meeleolu. Inimesed, kes tegelevad jooksmisega, teavad, et sellele järgneb väga hea enesetunne. Peale eneseületust vallandub kehas õnnehormoon, mis tõstab oluliselt tuju.

Suurendab vastupidavust. Jooksmine on parim viis, kuidas parandada enda vastupidavust. Sujuvalt tempot tõstes suudab inimene juba mõne kuuga järjest pikemaid distantse läbida, suurendades seeläbi kopsumahtu.

Kalorid põlevad. Samuti on jooksmine hea viis kaalust alla võtta või keha paremasse vormi saada. Nimelt kulutab jooksmine väga hästi kaloreid ning aitab seeläbi põletada liigset rasva. NB! Suure ülekaalu puhul alusta esmalt käimistreeningutest!

Kellele jooksmine sobib?

Aus vastus on, et see sobib pea kõigile! „Tähtis on kuulata enda keha, valida sobiv tempo ja nautida jooksu,“ ütleb Keiu, rõhutades, et loeb ainult tahtejõud ja sihikindlus. „Kui ei ole enne jooksmisega aktiivselt tegelenud siis soovitan alustada vaikselt, näiteks proovida alguses jooks-kõnd meetodit, et harjutada keha koormusega,“ lisab ta. Olenemata vanusest või kogemusest, on igal inimesel võimalik jooksmisega tegeleda. Vajadusel saab alustada kõndimisega, hiljem minna tempoga kiiremaks ning ühel hetkel saab juba hakata sörkima.

Milliseid vigu teevad alustavad jooksjad?

Üks sagedasemaid vigu on liiga rutakas pealehakkamine. „Alustama peaks vaikselt, et anda kehale aega harjumiseks,“ ütleb Keiu. On selge, et üleöö pole võimalik hakata maratoni jooksma ning vastupidavuse saavutamine võtab omajagu aega. „Kindlasti tuleks valida endale sobiv tempo – alguses võiks võtta rahulikumalt ning alustada näiteks jooks-kõnniga ehk jooksed seitse minutit ja kõnnid kolm minutit,“ soovitab treener.

Samuti arvab Keiu, et sama oluline roll on puhkusel, ometigi kipuvad inimesed seda sageli unustama. „Puhkus on parim, mida saame oma kehale anda. Eriti oluline on see siis, kui alles alustad jooksmisega,“ ütleb treener.

Miks on oluline soetada õige jooksutoss?

Jooksmiseks peaks kasutama spetsiaalset tossu, sest sellel on vastav ehitus ning toestut, vältida võimalikke vigastusi. „Jooksujalats on ehitatud kannalt-päkale liikumiseks. Lisaks on jalanõudel lisatoestus ja -pehmendus, mis kaitseb jalga põrutuste ees,” selgitab treener. Erinevus treeningjalatsiga seisnebki just ehituses, sest viimase eesmärk on jalga toetada erisuunalisel liikumisel, jooksmisel seda aga vaja ei ole. Samuti on spetsiaalne jooksujalats väga kerge, mistõttu on distantse lihtsam läbida.

Milline peaks olema jooksja riietus?

Peamine rõhk on kihilisel riietusel. Loomulikult tuleb jälgida eelkõige ilma ning tegutseda vastavalt sellele, kuid suurema osa aastast vajame rohkemat kui lühikesed püksid ning T-särk. „Kõige olulisem on alumine kiht – soe pesu on parim valik. Peale läheb jooksupluus, kilejope ning retuusid. Samuti soovitan kanda kõrge säärega sokke,“ kirjeldab Keiu. Jahedal ajal ei tohi kindlasti unustada mütsi, kindaid ning salli. Lisaks ilmale tuleb jälgida ka oma tervist ning vajadusel lisada kiht või kaks.

 

Tekst: Kaisa Kiriland

Fotod: Karel Kaljuste