Me kõik soovime oma tervise eest hoolt kanda ja teha seda hästi. Seepärast uurisime, millal peaks pöörduma spordiarsti juurde ja kuidas ta aidata saab. Lähemalt räägib Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarst Pii Metsavas.
Perearst võiks oma tervet nooremas keskeas aktiivse eluviisi ja ilma krooniliste haigusteta patsienti näha keskmiselt kord aastas. Teadmine, et tervisega on kõik korras, võiks olla igale inimesele väga oluline. Baaskontroll ei pea olema sugugi spordikeskne, aga üldine tervisehindamine on kõige alus. Kui soovid spordiga tegeleda, siis võiksid astuda järgmise sammu ja minna kontrolli spordiarsti juurde. Seal saab täpsemalt hinnata kõike, mis puudutab üldist koormustaluvust ja valitud spordiala sobivust.
Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarsti Pii Metsavase sõnul on tema töös olulisim südame-veresoonkonna töö hindamine. „Perearst saab teha väga põhjaliku baaskontrolli, ent koormuseaegne hindamine, sealhulgas südame töö analüüsimine jääb spordiarsti pärusmaaks. Süda on pump, mis peab tavaolukorras piisavalt hästi ja sportimisel väga hästi töötama. Lisandub näiteks üldise koormustaluvuse uuring, mis on seotud eeldatava eluea pikkuse ja kvaliteediga. Tervelt elatud aastate arv on tähtis. Võid küll sajani välja vedada, kuid ei saa elu nautida, kui sellest viimased 20 aastat oled haige ja põdur.“
Spordiarst teeb oma tööd põhjalikult
Spordiarsti vastuvõtt on Eestis tasuline ja aega tuleks selleks planeerida kuni kaks ja pool tundi. Teenusepaketi hind sõltub selle sisust ning jääb vahemikku 100–200 eurot. „Enne esmakordsele vastuvõtule tulemist täidab klient ankeedi, mis aitab arstil asju konteksti panna. Kohtumise üks võtmeelemente on vestlus, mida ei tasu alahinnata. See aitab aru saada, mida me otsime, mis on probleemid, kaebused ja eesmärgid ning millised on inimese enda teadmised nii spordimeditsiini valdkonnast, treeningplaanidest kui ka metoodikast,“ selgitab Pii.
Jutuajamise võtmesõnad on ausus ja avatus. „Pole mõtet valetada näiteks suitsetamise kohta, kui oled viimased veerandsada aastat teinud paki päevas. Arstil tekib siis kehvade kopsufunktsiooninäitajate tõttu küsimusi, millele hakatakse vastuseid otsima valest kohast. Mida põhjalikumalt ja paremini tausta teame, seda lihtsam on inimest aidata.“
Vestlusele eelnevad mõõtmised: pikkus, kehakaal, vererõhk, kopsumaht ja palju muud. „Kindlasti teeme ka üldvereanalüüsi ja rahuoleku südamefilmi. Edasi tuleb arstlik läbivaatus, mille käigus kogume infot skeleti lihassüsteemi kohta ja selgitame välja, kas oleks juurde vaja näiteks ortopeedilist hindamist. Koormustesti ajal – olgu see jooksurajal, sõudeergomeetril või rattal – jälgime südametööd ja saame hinnata nii laktaadiga seotud väärtusi kui ka hapnikutarbimise parameetreid. Visiidi lõpus teeme kokkuvõtted ja anname soovitusi nii tervise eest hoolitsemiseks kui ka treeningute planeerimiseks,“ lisab spordiarst.
Analüüsi oma vajadusi ja võimalusi
Esimest korda spordiarsti juurde pöördudes pole mõtet valida kõige keerulisemat ja kallimat paketti. „Alustada tuleks andmetest, mida on lihtsam rakendada. Esmalt võiks tervisest pildi ette saada. Ülejäänud eelarve on mõistlik suunata näiteks personaaltreeneriga, toitumisspetsialistiga või isegi füsioterapeudiga nõu pidamiseks. Ressursse võiks oma tervise hüvanguks ikka võimalikult laiahaardeliselt kasutada. Spordiarst võib loomulikult igasuguseid analüüse teha, minna kitsaks ja spetsiifiliseks, kuid seda tasub teha eesmärkide muutumisega käsikäes,“ leiab Pii.
Külasta spordiarsti vajadust mööda
Päris nullist alustavale spordihuvilisele piisab sellest, kui käia spordiarsti juures kord aastas. Need, kes treenivad suure koormusega, käivad vastuvõtul keskmiselt kaks korda aastas. „Palju sõltub tasemest ja aladest. Kui inimene suvel jookseb ja sõidab rattaga, siis on mõistlik teha kas jooksu- või rattatest. Suusa- või basseinihooajal on testid teise suunitlusega. Üldist terviseseisundit on kontrolli mõttes kasulik hinnata igal korral,“ leiab Pii.
Spordisõpru käib Spordimeditsiini Sihtasutuses väga palju. „Ampluaa on lai, kuigi võib vist öelda, et mehi on veidi rohkem. Minu kõige eakam klient on olnud 73-aastane väga heas tervislikus seisus veteransportlane, kes armastab ujuda ja treenib jõusaalis. Kontrollis käis ta üsna järjekindlalt,“ kiidab spordiarst.
„Põhimõtteliselt võiks iga inimene spordiarsti juures käia, sest paratamatult võib meil olla varjatult kulgevaid salakavalaid haigusi, millest ei pruugi väga pikalt arugi saada. Näiteks südame rütmihäired ja muud probleemid ei pruugi välja tulla muidu kui koormustesti ajal. Kui vaatame sihtgrupina üle 30-aastaseid harrastajad, siis pole enamik neist kunagi üle spordiarsti läve astunud. Kui tahad sporti teha, siis võiksid ikkagi lasta tervist kontrollida.“
Tõsisemaid tervisega seotud probleeme tuleb spordiarsti vastuvõtul välja pea igal nädalal. „Need vajavad lisauuringuid või lausa trennipausi. Muidugi ei taha me inimesele öelda, et nüüd on mingi jama, aga teisest küljest püüame teda säästa suuremast probleemist. Tihti püütakse ajanappusel pere, töö ja muu elu kõrvalt treenida kas ette või järele. Ja kui juba, siis võimalikult pikalt, intensiivselt ja suure koormusega. Tegelikult on spordi eesmärk anda lisaenergiat ja olla igapäevaste tegemiste tasakaalustajaks. Õige balansi leidmine on harrastaja jaoks kindlasti üks suuremaid proovikivisid,“ usub Pii.
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Sportland
Vali oma treeningstiil!